Avaleht Üldinfo Volikogu ja vallavalitsus Majandus Haridus ja sport Kultuur Kontakt Pildialbum Üldplaneering Arengukava Politsei Üldplaneeringu seletuskiri PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Peipsiääre Vallavalitsus Peipsiääre valla Üldplaneering Koostajad: OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus Tel 7333375, www.gepa.ee Peipsiääre Vallavalitsus Tartu 2007-2008 PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 2 Eessõna Üldplaneeringu eesmärgiks on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutusja ehitustingimuste seadmiseks (Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579). Peipsiääre valla üldplaneeringu eesmärgiks on saavutada valla parim maa- ja veealade kasutamine territoriaalse planeerimise kaudu, muutes valla arengut juhuslikult toimuvate muutuste kogumist sihipäraselt toimuvaks muutuste reaks. Planeering on Peipsiääre valla arengu suunamise vahendiks. Tiheasustatud aladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringutele. Valla üldplaneeringu koostamine lubab määrata valla arengupõhimõtted ning sätestada konkreetsed ehitustingimused nii haja- kui ka tiheasustusaladele. Üldplaneeringut koostasid OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus Vahur Nõgene juhtimisel ning Peipsiääre Vallavalitsus ja Peipsiääre Vallavolikogu planeeringukomis-jon, mille koosseisu kuulusid Niina Baranina, Maria Dudkina, Anu Aidnik, Anna Portnova, Tatjana Krjohhova, Tatjana Sosnovskaja, Liina Miks, Toomas Pekk, Andrei Sergin, Viktor Filippov, Gennadi Grigorov, Jüri Plukk. Planeeringut koostati vahemikus mai 2006 - oktoober 2007.a. Planeerimisdokumendile koostati strateegilise keskkonnamõjude hindamine OÜ Alkranel poolt Alar Noorvee eestvedamisel. PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 3 Sisukord Eessõna ..................................................................................................................................2 I Sissejuhatus ............................................................................................................................2 II Üldplaneeringu lahend.........................................................................................................3 1. Peipsiääre valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ..............................................3 2. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine ja seal seatavad maakasutus- ja ehitustingimused............................................................................................4 TABEL 1 Tiheasustusega piirkonnad ................................................................................. 4 3. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine ning seal seatavad maakasutusja ehitustingimused................................................................................................................ 6 TABEL 2 Detailplaneeringu kohustusega alad*................................................................. 7 4. Detailplaneeringu koostamise juhud ..................................................................................7 5. Hajaasustusega alad, nende maakasutus ja ehitustingimused ............................................8 6. Maakasutus- ja ehitustingimused metsamaal .....................................................................8 7. Miljööväärtuslikud alad, nende maakasutus-, ehitus- ja kaitsetingimuste seadmine ........9 8. Kalmistud.........................................................................................................................10 9.Väärtuslikud maastikud ja nende säilimist tagavate kasutustingimuste seadmine............ 11 10. Roheline võrgustik ja selle toimimist tagavate tingimuste seadmine.............................12 11. Sotsiaalse elu arendamine...............................................................................................13 12. Teede ja tänavate ning sadamate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine ............................................................................................................................13 12.1. Planeeritud teed ja ühistransport..................................................................................14 12.2. Veeteed, liiklus veeteedel ning veekogude, ojade ja kraavide arendus ja korrashoid .15 12.3. Muu liiklus...................................................................................................................15 13. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine...........................16 13.1. Elektrivarustus .............................................................................................................16 13.2. Gaasivarustus...............................................................................................................16 13.3. Veevarustus, ühiskanalisatsioon ja puhastusseadmed .................................................16 13.4. Jäätmemajanduse areng ...............................................................................................17 13.5. Tsentraalne soojavarustus ............................................................................................17 13.6. Sidevõrgud...................................................................................................................17 13.7. Sademevee kanalisatsioonivõrgud...............................................................................18 13.8. Maaparandussüsteemi maa-alad ja nende kasutustingi-mused ..................................18 13.9. Tuletõrjeveevarustus....................................................................................................18 14. Puhke- ja virgestusalad ja nende määramine..................................................................19 15. Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine...........................19 16. Üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maaalade piiride täpsustamine ....................................................................................................20 17. Ettepanekute tegemine kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu ..............20 18. Varemkehtestatud planeeringute täiendamine ................................................................20 19. Planeeringu rakendamine ...............................................................................................20 III Graafiline osa ....................................................................................................................21 20. Kaartide nr ja nimetused.................................................................................................21 SELETUSKIRJA LISA........................................................................................................22 I Andmed planeeringuala kohta............................................................................................23 PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 4 1. Asend ja looduskeskkond .................................................................................................23 Joonis 1 Peipsiääre valla asend......................................................................................... 23 2. Valla elu- ja sotsiaalkeskkond...........................................................................................24 2. 1.Rahvastik ja asustusüksused..........................................................................................24 Joonis 2 Peipsiääre valla asustusüksused ........................................................................ 25 TABEL 1 Peipsiääre valla elanikkond asustusüksuste lõikes........................................... 25 2.2. Haridus..........................................................................................................................26 TABEL 2 Peipsiääre valla elanikkonna ealine läbilõige .................................................. 26 2.3. Kultuur, sport ning puhke- ja virgestusalad...................................................................26 2.4. Sotsiaalne keskkond ja tervishoid..................................................................................27 3. Varemkehtestatud planeeringud........................................................................................27 4. Maakasutus .......................................................................................................................28 TABEL 3 Katastriüksuste sihtotstabed 31.03.2007 seisuga ........................................... 28 TABEL 4 Metskonna maakasutus .................................................................................... 29 5. Hoonestus .........................................................................................................................29 TABEL 5 Hoonestus......................................................................................................... 29 6. Majanduskeskkond ...........................................................................................................31 6.1. Ettevõtlus .......................................................................................................................31 TABEL 6 Peipsiääre vallas registreeritud ettevõtted ja ettevõtjad 01.01.2006.a seisuga. 32 6.2. Soojamajandus...............................................................................................................32 6.3. Põllumajandus ...............................................................................................................32 6.4. Tööstus..........................................................................................................................32 6.5. Teenindus ja turism........................................................................................................32 6.6. Kaubandus .....................................................................................................................33 6.7. Jäätmemajandus.............................................................................................................33 6.8. Sadamad ja kanalid........................................................................................................33 7. Tehnovõrgud .....................................................................................................................33 7.1. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed ................................................................33 TABEL 7 Peipsiääre vallas asuvad puurkaevud: .............................................................. 33 7.2. Teed ja ühistransport......................................................................................................34 TABEL 8 Riigimaanteed .................................................................................................. 34 TABEL 9 Riigimaanteede liiklussagedus ......................................................................... 35 TABEL 10 Riigimaanteede katendid................................................................................ 35 TABEL 11 Riigimaanteede katendite laiused................................................................... 35 TABEL 12 Kohalikud teed ............................................................................................... 37 TABEL 13 Bussiliinid ...................................................................................................... 38 7.3. Elektrivõrk....................................................................................................................38 7.4. Sidevarustus...................................................................................................................39 7.5. Gaasivarustus.................................................................................................................39 7.6. Maaparandusobjektid.....................................................................................................39 7.7. Tuletõrjeveevarustus......................................................................................................39 TABEL 14 Veevõtukohtad seisuga 2004 aasta: ................................................................ 39 8. Kaitsealused maad ja objektid ..........................................................................................40 8.1. Miljööväärtuslikud ja väärtuslikud maastikud ning kaitse-, hoiu- ja Natura 2000 alad 40 8.2. Kaitsealused liigid .........................................................................................................42 8.3. Kaitsemetsad..................................................................................................................42 8.4.Kaitstavad looduse üksikobjektid...................................................................................42 8.5. Keskkonnaseire..............................................................................................................42 PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 5 8.6. Miljööväärtuslike ja väärtuslike maastike ning kaitse- , hoiualade ja püsielupaikade kaitse ja kasutamine ........................................................................................................................42 8.7. Kultuurimälestised.........................................................................................................43 TABEL 15 Kultuurimälestised ........................................................................................ 43 8.8. Pinnaveekogud...............................................................................................................44 TABEL 16 Kaldakaitsevööndid ja kallasraja ulatus ......................................................... 44 8.9. Reostuskaitstus ..............................................................................................................44 9. Kalmistud.........................................................................................................................45 II Küsitlused...........................................................................................................................45 10. Ankeetküsitlus ja selle tulemused...................................................................................45 11. SWOT analüüs................................................................................................................47 SWOT analüüs - tugevused .............................................................................................. 47 SWOT analüüs - nõrkused................................................................................................ 47 SWOT analüüs - võimalused............................................................................................ 47 SWOT analüüs - ohud ...................................................................................................... 48 III Arengutegurid ...................................................................................................................48 12. Arengukavad...................................................................................................................48 IV Koostöö planeeringu koostamisel ....................................................................................48 13. Andmed ja tehnilised tingimused ...................................................................................48 TABEL 17 Tehniliste tingimuste lühikokkuvõte: ............................................................. 48 14. Planeeringu kooskõlastamise kokkuvõte........................................................................49 TABEL 18 Planeeringu kooskõlastuste koondtabel ......................................................... 49 V Lisad....................................................................................................................................50 15. Lisade loetelu..................................................................................................................50 PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 2 I Sissejuhatus Üldplaneering on koostatud lähtudes eelkõige valla ja selle elanike huvidest, nende huvide tasakaalustatud arvessevõtmisest ning koostajate asjatundlikest arvamustest. Samas on lähtutud ka Eesti Vabariigi Planeerimisseadusest, Tartu maakonna riskianalüüsist ja Hädaolukorraks valmisoleku seadusest ning teistest õigusaktidest. Üldplaneering on detailplaneeringu koostamise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel. Väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid on üldplaneering aluseks maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljastamisele. Üldplaneeringu koostamise käigus selgitati välja vald- ja piirkonniti probleemid ning küsimused, mis vajasid tähelepanu ja lahendamist edasise planeerimise protsessis. Üldeesmärgid: • kohaliku identiteedi toetamine, • paikkonnale (ainu)omaste maastike (sh kultuurmaastike) säilitamine; • asulate ajaloolise ja kultuuriväärtusliku miljöö säilitamine; • asulate atraktiivsuse tõstmine; • turvalise elukorralduse, vajaliku infrastruktuuri, haridus- ja sotsiaalteenuste tagamine valla elanikele; • valla erinevate struktuuriüksuste omavaheline infovahetus ja koostöö valla arengu huvides; • töö noortega ja nende kaasamine valla arenguprojektidesse; • koostöö regionaalsel tasandil; • negatiivsete protsesside (rahvastiku vähenemine ja vananemine, teatud osa infrastruktuuri ning teede halvenemine) aeglustamine ning suunamine positiivsesse arengusse; • valla arengu lähimate ja kaugemate eesmärkide arengu tagamine; • erinevate projektide ja eelarvete koostamisel aluseks olemine Eesmärkide valikul on vaagitud neid toetavaid või neid takistavaid asjaolusid ning sellest juhinduvalt keskkonna säilitamise ja säästva kasutamise põhimõtetest. Üldplaneeringus on määratud valla territooriumi arengusuunad, prioriteedid ja nihked lähima 15 a perspektiivis. Seejuures on suunatud arengut raamidesse, mis avaldaks võimalikult väikest mõju keskkonnale, aitaks kaasa piirkonna korrastatusele ning ei kahjustaks rohelise võrgustiku tuumalasid. Arengustrateegia elluviimise, keskkonna ja maakasutuse korrastamise ning selleks vajalike otsuste langetamise kiirendamise eesmärgil suunatakse ehitustegevust ja maakasutust. Selleks seatakse maakasutus- ja ehitustingimusi. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat planeeringut üle vaatama iga uus kogunev volikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuse valimisi. Üldplaneeringu ülevaatamise tulemustest informeerib kohalik omavalitsus avalikkust PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 3 vastavas ajalehes. Üldplaneeringu koostamisel otsiti parimaid lahendusi probleemidele, mis eksisteerivad erinevate huvigruppide vahel. Koostamise käigus toimusid vahemikus veebruar 2007- juuni 2007 .a. valla eri piirkondade avalikud koosolekud selgitamaks planeeringu eesmärke ning elanike huve ja ettepanekuid nende eesmärkide elluviimiseks. Koosolekud toimusid Peipsiääre vallamajas Kolkja külas. Lisaks viidi planeeringus kohalike elanike huvide arvestamiseks läbi ankeetküsitlus, mille kaudu laekus 10 täidetud ankeeti (koostati 50 ankeeti). Planeeringu koostamisel kasutati ka Peipsiääre valla arengukava ning selle käigus läbiviidud SWOT analüüside tulemusi. Üldplaneering koosneb tekstilisest ja graafilisest osast ning lisast. Üldplaneeringus esitatud objekte ei saa võtta üks-ühele - tulenevalt planeeringu mõõtkavast võivad nii joon- kui ka punktobjektide asukohad olla ebatäpsed. Andmed planeeringuala ning olemasolevate tingimuste ja infrastruktuuri kohta on ära toodud lisa kaustas. II Üldplaneeringu lahend 1. Peipsiääre valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine Omavalitsusüksuse ruumilise arengu kujundamise üldeesmärgid on sotsiaalsed, nende seadmisel on lähtutud paikkonna elanike elujärje ja -keskkonna korrastamise ja paremaks muutmise vajadusest. Ruumilise arengu kujundamisel ei ole kavas rakendada „ränki“ meetmeid selle saavutamiseks, arvestatakse juba väljakujunenud asustuse, maakasutuse ja ehitussuundumustega. Planeering näeb ette isesseisva Peipsiääre valla säilmise kuid ei välista mõne omavalitsusega liitumist edaspidi. Valla edasise arengu suunamisel lähtutakse käesolevast üldplaneeringust kehtivatest detailplaneeringutest, paikkonna eripärast ja teadaolevatest huvidest ja keskkonnatingimustest. Üldplaneering toetab Peipsiääre valla arengukava. Valla atraktiivsemaks muutmisel soovitakse kasutada ära oma asendit Peipsi järve suhtes ning juba toimivate meetmete ja nn brandide-artiklite võimendamist ja parendamist (vanausliste traditsioonid, omapärased sibulapeenrad jne) lähtudes valla inimeste soovidest ning tahtest. Olemasolev ja perspektiivne maakasutus on graafiliselt kujutatud kaardil nr 1 (Maakasutustingimused) . Üldplaneeringu maakasutustingimuste kaardil on ära toodud: 1. olemasolevad elamumaad Maakatastri andmetel; 2. üldplaneeringuga määratud elamumaad Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused” peatükk 2 punkt 5 tähenduses, mis ei ole käesolevaga elamumaaks määratud; 3. perspektiivsed elamualad, mida nähakse ette tiheasustusega alade läheduses, et PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 4 kasutada ära olemasolevat infrastruktuuri. Tootmisalade laienemist planeering ette ei näe. Kui võimalik, siis tuleks eelistada olemasolevate hoonete kasutuselevõttu uute ehitamisele. Planeeringuga nähakse ette ka perspektiivseid üldmaa alasid, mis paiknevad Peipsi järve kaldal. Kõigile avaliku juurdepääsuta kinnistutele on planeeritud juurdepääs. 2. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine ja seal seatavad maakasutus- ja ehitustingimused Maareformi seaduse tähenduses on tiheasustusega aladeks Peipsiääre vallas kompaktse hoonestusega alad Kolkja, Kasepää ja Varnja alevikes. Tiheasutusega alad on kujutatud planeeringu kaardil nr 2 (Ehitustingimused). Vald soovib arendada ka Alatskivi-Varnja mnt nr 22242 läänepoolset külge, lubades sinna ehitada elamuid, kuid väljapoole maantee sanitaarkaitsevööndit (60m). Lisaks eeltoodule lähtutakse tiheasutuse määramisel juba väljakujunenud kompaktse hoonestusega alast. Määratakse järgmised tiheasustusega piirkonnad: TABEL 1 Tiheasustusega piirkonnad JRK Asukoht Juhtfunktsioon Märkused 1 Kolkja alevik Elamumaa, ärimaa 2 Kasepää alevik Elamumaa. ärimaa 3 Varnja alevik Elamumaa, ärimaa, tootmismaa 4 Alatskivi- Varnja maantee mõlemad pooled põhjast lõunasse Elamumaa Kompaktse hoonestusega alad Peipsi järve piiranguvööndis, sisaldavad ka seletuskirja lisakaustas punktis 3 nimetatud kehtestatud detailplaneeringuid. Põhilised maakasutuse ja ehitustingimused on järgmised: PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 5 1. Kruntimine ja uute hoonete ehitamine saab toimuda kehtestatud detailplaneeringute alusel. 2. Krundi minimaalne lubatud suurus 700 m2 (v.a. teede jt tehnorajatiste maa). 3. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda 3 ja enama krundi planeerimisel vähemalt 2000 m2 suuruse üldkasutatava või muu sotsiaalotstarbelise maa-ala planeerimist. Seejuures ei pea see planeerimine toimuma ühe detailplaneeringuga. Kohalikul omavalitusel jääb õigus nimetatud tingimus seada ka alla kolme krundi planeerimisel, juhul kui naabruses on juba rajatud krunte ning planeeritava krundiga kokku moodustub või on juba moodustunud 3 ja enam uut krunti; 4. Ehitatavad hooned peavad arvestama olemasolevate hoonete arhitektuurseid suundumusi ja moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi. 5. Soovitatav on vältida vaatekoridoridesse uute, vaateid piiravate, hoonete ja rajatiste ehitamist ning kõrgemaks kui 1 m kasvavate puude ja põõsaste istutamist; 6. Uute hoonete ehitamisel on oluline nende sobivus miljöösse. Välisviimistluse materjalidest tuleks kasutada naturaalseid materjale nagu klaasi (floatklaas), betooni, puitu, kive jne ning kindlasti paigale iseloomulikke värvitoone. Vältida tuleks kataloogmajade ehitamist, kuna need ei ole iseloomulikud sellele piirkonnale, freespalkmaju ning plast- ja metallraamidega aknaid; 7. Kõigile maa-aladele ehitamisel tuleb hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee ja/või veekogu poole; 8. Hoonestusalade määramisel tuleb arvestada reaalsete hoone suuruste ja kõrgustega, et teede äärde tekiks ühtlane rütm; 9. Hoonestamisel vältida tühja vahekrundi efekti, kus üks maaomanik on ehitanud väikse hoone suure krundi serva ja siis näib, et ehitamisel on üks maja vahele jäänud; 10. miljööväärtuslikel aladel kruntide moodustamine toimub punktis 7 märgitud tingimustel; 11. loodus- või maastikukaitsealadel, kaldakaitsevööndis või rohelise võrgustiku aladel (vt kaart 2- Ehitustingimused) kruntide moodustamine toimub punktis 10 erisusi silmas pidades; 12. Vastavalt Looduskaitseseaduse (RT I 2004, 38, 258) § 38-le ei laiene ehituskeeld: 1) hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; 2) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele 13. Tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi puudumise tõttu, tuleb keskkonnakaitselistel kaalutlustel enne ehitisele ehitusloa andmist lahendada vee saamise ja reovee puhastamise alternatiivsed võimalused oma puurkaevu ning reoveekogumiskaevude näol. Tsentraalsete põhitrasside väljaehitamise järgselt tuleb reovee kogumisalal enne põhihoonete ehitamist rajada ühendused ja liituda tsentraalse võrguga; 14. Tiheasustatud piirkondade väljaarendamisel lahendada normikohane tuletõrjevee saamine Peipsi järvest või muudest veevõtukohtadest enne ehitusloa andmist; 15. Lähtuda siseministri 8.09.2000. a määrusest nr 55 „ Tuleohutuse üldnõuded “, mis sätestab maa ja selle juurde kuuluvate ehitiste (seaduse ja määruse mõistes PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 6 objekti) tuleohutuse üldnõuded; 16. Arvestada Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a määrust nr 315 „ Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded \\\\\\\", mis sätestab tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele ja selle osale esitatavad nõuded. Määruse nõude kohaselt peab ehitisel olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus ja sellele peab olema tagatud juurdepääs. Nõuded vajaliku veevarustuse kohta on määratletud Eesti Standardiga EVS 812-6:2005 Ehitiste tuleohutus (osa 6-Tuletõrje veevarustus); 17. Arvestada Keskkonnaministri 15.06.1998. a määrust nr 46 „ Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine \\\\\\\", mis reguleerib füüsilise ja juriidilise isiku, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutuse kohustusi ja õigusi tulekahju ärahoidmisel metsas ja muu taimestikuga kaetud tuleohtlikul alal; 18. Hoonete planeerimisel arvestada järgmiste teekaitsevöönditest tulenevate ehitusjoontega: a. riigimaanteede (Alatskivi-Varnja, Koosa-Varnja, Metsakivi-Kolkja ja Kolkja-Sipelga mnt) ääres 50 m äärmisest sõiduraja teljest; b. kohalike maanteede ääres 20 m äärmise sõiduraja teljest; c. tänava (Kolkja tee) ääres minimaalselt 2 m teemaa piirist; 19. Avalikud teed tuleb planeerida lähtudes standardist nr EVS 843:2003 nii, et selle ääres oleks võimalus liikuda nii jalakäijatel kui jalgratturitel. Planeeritavate teekoridoride vähim lubatud laius 7 m. Vältida tupikteede planeerimist; 20. Külades iseloomulikke väikevorme (vanad paadid, seinale riputatud kalapüügitarbed jne) tuleks kindlasti säilitada; 21. Tuleks luua terviklik alevike ja külade siltide ning viitade kujundus. Maakasutuse kasutamisvõimalused on määratud planeeringukaardil nr 1 (Maakasutus). 3. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine ning seal seatavad maakasutus- ja ehitustingimused Detailplaneeringu kohustusega ala määramine suurendab omavalituse ja avalikkuse kontrolli määratud alal toimuva ehitustegevuse üle. Detailplaneeringu koostamine enne projekteerimistegevust annab omavalitsusele tagatise, et tegu on läbimõeldud ja ühiskondlikult aktsepteeritud investeeringuga. Detailplaneeringu koostamise algatamise otsustab ja planeeritava maa-ala suuruse määrab kohalik omavalitsus. Lisaks punktis 2 nimetatud tiheasustusega aladele määrab üldplaneering detailplaneeringu koostamise kohutusega aladeks alltoodud tabelis nr 2 märgitud alad. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on kujutatud planeeringukaardil nr 2 (Ehitustingimused). Planeeritud ehitusjooned on ära toodud tekstilise osa punktis 2. PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 7 Määratakse järgmised detailplaneeringu koostamise kohustusega alad: TABEL 2 Detailplaneeringu kohustusega alad* JRK Asukoht Märkused 1 Varnja polder Lauri kinnistu katastriüksuse tunnusega 58701:005:0061 2 Metsakivi- Kolkja maantee mõlemad pooled Perspektiivne elamumaa 3 Alatskivi- Varnja maantee lääne poolne ala Perspektiivne elamumaa Maakasutuse kasutamisvõimalused on määratud planeeringu kaardil nr 1(Maakasutus). Detailplaneeringu kohustusega aladel on maakasutuse ja ehitustingimused samad, mis tiheasustusega aladel (vt punkt 2). Lisaks tuleb uutele elamualadele detailplaneeringutega kavandada elamupiirkonda teenindavad parkimisalad, mänguväljakud ja puhkealad (Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Elamualad arvestamine üldplaneeringus). 4. Detailplaneeringu koostamise juhud Lisaks punktis 3 nimetatud aladele võib kohalik omavalitsus konkreetse detailplaneeringu üksikasjadesse laskumata otsustada , et detailplaneering tuleb koostada väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega ala järgmistel juhtudel : 1. metsamaa raadamisloa taotlemise korral; 2. olemasoleva maaüksuse jagamisel enam kui kolmeks katastriüksuseks; 3. kui ühele katastriüksusele soovitakse ehitada enam kui üks ühepereelamu (kuni 3 abihoonega); 4. majutamiseks mõeldud majutushoone (kämpingu, motelli, puhkeküla vms) ehitamisel; 5. spordikompleksi või avaliku supelranna rajamisel; 6. sadama või bensiinijaama ehitamisel; 7. miljööväärtuslikel aladel; 8. negatiivset mõju omava tegevuse planeerimisel- territooriumile kavandatakse tegevust, millega kaasnev negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale ulatub PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 8 kaugemale krundi piiridest; 9. üldplaneeringut muutva tegevuse kavandamisel; 10. muudel õigusaktidest tulenevatel ja/või põhjendatud vajadusega juhtudel. 5. Hajaasustusega alad, nende maakasutus ja ehitustingimused Hajaasustusega ala on ülejäänud ala, mis jääb tiheasustusega ala piiridest väljapoole ja millele kavandatakse üldplaneeringuga säilitada hajaasustusele iseloomulikku maakasutust (vt kaart nr 2- Ehitustingimused). Nimetatud alale kavandatakse meetmeid maastiku ja looduskoosluse säilimiseks. Samuti on prioriteediks rohelise ehk ökoloogilise keskkonna säilimise tagamine. Maakorraldustoimingud, nagu kinnistute jagamine jms on lubatud kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate dokumentide alusel. Seejuures suunatakse maaüksuste muutumist suunas, kus eri funktsioonid moodustaksid ka eraldi maaüksuse. Ehk siis olemasolevate elamute juurde hoonestamata maadele vaid elamu teenindamiseks mõeldud elamumaad, põllumajandus- ja metsamajanduslikest maadest moodustatakse maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid jne. Hajaasustusaladel on elamuehituse arendamiseks seatud järgmised tingimused: 1. elamuehitus hajaasustuses peab toimuma esmajärjekorras vanade talukohtade täisehitamisega, samuti tagastatud maa omanikel tagastatud maale või uutel omanikel ostetud maale; 2. uute moodustatavate ehituskruntide minimaalne suurus on 2500 m2. Väiksemaid krunte võib moodustada tehnorajatiste tarbeks; 3. lubatud suurim korruste arv – 2 korrust; 4. tuleks jälgida ka ajaloolist nn vene hoonestustava, kus hooned paiknevad teede ääres lähestikku; 5. hoonete arhitektuurne ilme peab sobima ümbruskonda; 6. tuleohutusnõuded on samad, mis tiheasustatud aladel. Kinnistutele ehitiste projekteerimine toimub kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel. Planeering ei tee ettepanekuid seadusega ettenähtud ehitustingimuste või -piirangute osas. Maakasutuse kasutamisvõimalused on määratud planeeringu kaardil nr 1 (Maakasutus). 6. Maakasutus- ja ehitustingimused metsamaal Hajaasustuses tuleb arvestada seletuskirja punktis 4, 5 ja 6 määratud ehitus ja maakasutustingimustega. Tiheasustusaladel, Tabelis 2 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal asuvatel metsamaadel ning miljööväärtuslikel aladel ei toimu metsamaa täiendavat kruntimist (uute ehitamiseks mõeldud maa-alade väljamõõtmist), kui seda ei ole ette nähtud üldplaneeringuga. PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 9 Hajaasustused on lubatud rajada olemasolevale kinnistule üks majavaldus või hoonestus, mille paigutamisel tuleb lähtuda looduse säästmisest, ehitus peab saama toimuda nii, et see tekitaks loodusele võimalikult väiksemat kahju ja selle tulemusena ei raadataks rohkem kui 10 % kogu kinnistu metsamaast. Metsamaa majandamisel arvestada selle puhkeväärtusega. Hoonestuse ja puhkerajatiste planeerimisel paigutada need võimalusel metsamaal asuvatele lagendikele, kohtadele kus mets on hõredam metsaväljaveo teedele, väiksema boniteediga metsamaadele jne. Tiheasustusaladel, Tabelis 2 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal asuvatel metsamaadel ning miljööväärtuslikel aladel üldplaneering metsamaa täiendavat kruntimist (uute ehitamiseks mõeldud maa-alade väljamõõtmist) ette ei näe. Vajadusel tuleb koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering. 7. Miljööväärtuslikud alad, nende maakasutus-, ehitus- ja kaitsetingimuste seadmine Miljööväärtusega aladena käsitletakse üldplaneeringus piirkondi, kus on miljööd kujundav arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk ning krundijaotus säilinud ja kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Igale arenguetapile on iseloomulik oma planeerimisviis, ehitusmaterjalid ja arhitektuuristiil. Kõige sellega tuleb arvestada, et säiliks ajastule iseloomulik miljöö. Peipsiääre vallas on miljööväärtuslikuks alaks järgmine hoonestusala: 1) R2 Nina-Varnja-Kolkja riikliku tähtsusega väärtuslik maa-ala (vt kaart nr 2 Ehitustingimused). Ehitustegevuses miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima kohalikke hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, ehitusjoon, hoonete korruselisus, katusekalle, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad, piirete olemasolu või puudumine jms) ning moodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. Selle jälgimiseks on detailplaneeringu koostamine nimetatud alal kohustuslik. Ehitustingimused: • ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti; • ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks; • soovitav on projekteerida hoonetele kuni 2 korrust; • hoonestuse laad peaks sobima ümbruskonda; • ehitistel ja ehituskruntidel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus; • säilima peavad traditsiooniliste akende ja uste kuju, asend fassaadil ja seintes; PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 10 • kasutama peab Peipsi piirkonnale omast traditsioonilist ehitusmaterjali nagu tahutud ristpalki, laudisvoodrit, kivi. Kasutada ei tohi naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastikvoodrid, kivi imitatsiooniga plekkatused jne); • ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peab olema teostatud ehitise arhitektuurilisit ja ajaloolist väärtust arvestades; • uute ehitusalade rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega • tööstushoonete sobitamine maastikku peab toimuma selliselt, et need ei rikuks maastiku ilmet; • mobiilsidemastide ehitamine väärtuslikule maastikule on keelatud; • arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet aladel või kavandavad joonehitisi (teetrassid, tehnilise infrastruktuuri elemendid jne), samuti looduslike veekogude õgvendamine ja Peipsi järve kaldajoone muutmine tuleb; kooskõlastada vallavalitsuse, maavalitsuse ja keskkonnateenistusega • soovitav on vältida teedelt avanevatele vaatekoridoridesse uute, vaateid piiravate, hoonete ja rajatiste ehitamist ning kõrgemaks kui 1m kasvavate puude ja põõsaste istutamist; • kultuurimälestiste vahetusse lähedusse planeeritavate elamukruntide detailplaneeringud kooskõlastada Muinsuskaitseametiga (Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Väärtuslikud maastikud ja looduslikult väärtuslikud alad arvestamine üldplaneeringus). 8. Kalmistud Kalmistud ja nende andmed on ära toodud lisa kausta punktis 9. Planeeringuga nähakse ette kolme surnuaia laiendamist (Kolkja, Kasepää ja Varnja) lääne suunas. Kõigile kolmele kalmistule on määratud 100 m sanitaarkaitsetsoon. Laiendused on märgitud planeeringu kaardile nr 2 (Ehitustingimused). Tuleks kaaluda ka uue kalmistu rajamist sobivasse kohta. Selle jaoks on vaja teostada eraldi uuring, et tagada parim koht uuele kalmistule. Olemasolevate kalmistute ja planeeritava kalmistu ümber tuleb rajada kõrghaljastus. Kalmistute kaitsetsooni jäävates salvkaevudes tuleb teostada kontrollproovid, et määrata reostuse taset. Reostuse olemasolu korral tuleb vastavate majapidamiste joogiveevarustus muul moel. Uute elamute rajamist kalmistute sanitaarkaitsevööndisse tuleks vältida. Elamualade planeerimisel on soovitav jätta kruntide ja kalmistu piiri vahele kõrghaljastusega puhverala. (Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Kalmistute laiendamine arvestamine üldplaneeringus). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 11 9.Väärtuslikud maastikud ja nende säilimist tagavate kasutustingimuste seadmine Valla territooriumile jääb ka osaliselt Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratletud 1 väärtuslik kultuurmaastik: — R2-Nina-Varnja-Kolkja (vt lisa kaustas punkt 8. Kaitsealused maad ja objektid alapunkt 8.1. Miljööväärtulikud ja väärtuslikud maastikud ning kaitse-, hoiu- ja Natura 200 alad). Väärtuslike maastike säilimise tagamiseks tuleks: 1) vältida luhtade ja põllumaade võsastumist; 2) keelatud on metsamaade raadamine ja lageraie; 3) säilitada traditsioonilist maakasutust ja maastikustruktuuri (ka asustusstruktuur ja teedevõrk); 4) väärtuslikel maastikel lubada uusehitisi olemasolevate hoonete vahele, et säiliks traditsiooniline ridaküla ilme, sealjuures jälgides naaberhoonete ja kunagiste hoonete paigutust; 5) uusasumid näha ette ajaloolisest külahoonestusest piisavalt eemal; 6) sätestada ehitustraditsioone järgivad olulised arhitektuurinõuded (hoonete paiknemine, välisviimistlus, korruselisus, katusekalle) detailplaneeringutes ja projekteerimistingimustes; 7) säilitada määratud avatud vaated Peipsi järvele; 8) kaldaäärsel reformimata riigimaal tuleb katastriüksuste moodustamisel ette näha eraldi liiklusmaa katastriüksused olemasolevatele veekoguni viivatele teedele; 9) kaldaäärsete maa-alade detailplaneeringute koostamisel moodustada avalikult teelt kaldani viivale teealusele maale liiklusmaa krunt ja määrata see avalikult kasutatavaks; 10) talvise jäälemineku reguleerimine ja tähistamine vältimaks kaldamaastiku sõidukitega kahjustamist; 11) Peipsiääre küladele iseloomuliku peenraviljeluse jätkamine; 12) toetussüsteemi käivitamine ehitiste ajaloolisel kujul renoveerimiseks. Täpsemad hooldussoovitused ja piirangud tuleb määrata maastikuhoolduskavade alusel. Lisaks eeltoodule näeb planeering ette: 1) säilitada ilusad kaugvaated planeeringujoonisel nr 2 (Ehitustingimused) märgitud kohtades ja ulatuses. Ehitustegevuse jälgimiseks on detailplaneeringu koostamine väärtuslikel maastikel alal kohustuslik. PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 12 10. Roheline võrgustik ja selle toimimist tagavate tingimuste seadmine Valla maa-alale jääva rohelise võrgustiku määratlemisel on lähtutud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Roheline võrgustik koosneb tugi- ehk tuumaladest ja neid ühendavatest siduselementidest, nn rohekoridoridest. Tugi- ehk tuumalad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jne.) alad. See võib olla kaitstav, väärtuslik, keskkonda kujundav jms ala. Rohekoridorid on tugialasid ühendavad rohelise võrgustiku elemendid. Oma vormilt on need enamasti riba- ja joonstruktuurid. Võrgustiku koridorid on tugialadest vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Rohelise võrgustiku üksteisega seotud elementides toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, kõrvaldamine, ennetamine ja koosluse areng looduslikkuse suunas. Metsaalad on peaaegu poolt maakonda hõlmava rohelise võrgustiku osa. Roheline võrgustik täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades neid looduslike aladega ühtseks tervikuks. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” lähtuvalt on Peipsiääre vallas maakondliku, potentsiaalse riikliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks ”Nina-Varnja-Kolkja”, mis hõlmab Varna- Alatskivi tee parem- ja vasakpoole alasid. Rohelise võrgustiku tugialaks on T24 - Peipsiääre. Rohelise võrgustiku säilimise tagamiseks tuleks: 1) senise asustuse ja maakasutuse struktuuri säilitamine- Varnja- Alatskivi tee vasakul ja paremal poolel põhjast lõunasse peab säilima olemasolev traditsiooniline asustusstruktuur tiheasustuse näol; 2) uued asumid, elamugrupid ja teised kompaktse hoonestusega alad planeerida väljapoole võrgustiku elemente; väljaarvatud enne käesoleva planeeringu kehtestamist algatatud detailplaneeringute alusel kavandatavad kompaktse hoonestusega alad; 3) säilitada rohelise võrgustiku aladel looduslike alade osatähtsus 90 %; 4) suurtele tugialadele ja koridoridele vältida teedevõrgu kavandamist või kui see on möödapääsmatu, siis tuleb leevendada võimalikku negatiivset mõju ja tagada võrgustiku toimimine, rakendades selleks teede projekteerimise ja ehitamise normides toodud keskkonnakaitsenõudeid; 5) säilitada rohelise võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp; 6) võrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitada asulate lähiala põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad; 7) täpsemad kasutustingimused määratakse rakenduslike töödega (detailplaneeringutega); 8) planeerida matkarajad, tagada neile juurdepääs ning vastavatesse kohtadesse mootrosõidukite ja jalgrataste parkimiskohtade rajamine aitavad kaasa looduse minimaalsele muutmisele (Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Rohevõrgustik arvestamine üldplaneeringus). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 13 Üldplaneeringus on ehitusalade valikul lähtutud rohelisest võrgustikust, on jälgitud, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ja et roheline võrgustik jääks toimima. 11. Sotsiaalse elu arendamine Peipsiääre valla arengukavas on välja toodud uue staadioni ehitamine Kolkja kooli juurde, laiendada lasteaeda ning Kolkja ja Varnja raamatukogude renoveerimine ja laiendamine. 12. Teede ja tänavate ning sadamate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine Kohalike maanteede võrgus (vt lisa kaustas punkt 7. Tehnovõrgud alapunkt 7.2. Teed ja ühistransport ja planeeringu kaart nr 2- Ehitustingimused) muudatusi ei kavandata. Jätkata tuleb töid teekatete kvaliteedi parandamisel ja liikluse ohutumaks muutmisel teede sõlmpunktides. Teede-tänavate ja liikluskorralduse planeerimispõhimõtted on järgmised: 1) planeeringute koostamisel lähtuda maanteede projekteerimise normidest ja nõuetest; 2) teekaitsetsooni jäävate kommunikatsioonide koridoridena kasutada maanteedega paralleelselt kulgevate kogujateede ja jalgteede alust maad; 3) suuremate asulate lähiümbruses lahendada ühistransport selliselt, et bussid sõidaksid asulasse sisse, seega vältida asula lähiümbruses jalakäijate voogusid pimedatel maanteedel; 4) planeerimisel arvestada liiklusest tulenevate keskkonnamõjudega: liiklusmüra, vibratsiooni, liikluse poolt põhjustatud õhusaaste ja tolmuga (vt Maanteede projekteerimisnormide keskkonnakaitse osa pt 1.8); 5) kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius teemaast on 10 m. Detailplaneeringuga võib ette näha suurema või väiksema kaitsevööndi (0-10 m); 6) planeeringutega tagada Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud normmüratasemed planeeringualal. Teeäärsete alade planeerimisel planeerida meetmeid mürataseme leevendamiseks; 7) tänavate projekteerimisel ja planeerimisel lähtuda Eesti Standardist : Linnatänavad (EVS 843 :2003) ning käesolevas seletuskirjas kirjeldatust; 8) planeeringus märgitud ühistranspordi liiklemisega teedel arvestada Ühistranspordiseaduse kohase ühistranspordi liikumisega. Ühistranspordi kavandamisel arvestada ressursside kasutamise sotsiaalse ja majandusliku otstarbekusega ning tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased) liikumisvajadusest. Soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 14 võrreldes, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele. Vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile; 9) arvestada maanteeäärsete vöönditega: tehnoloogiline vöönd, sanitaarkaitsevöönd ja mõjuvöönd (Maanteede projekteerimisnormid, tabel 1.25 ja 1.26); 10) uute elamurajoonide (10 elamut ja enam) planeerimisel planeerida avalike teede koridorid vähemalt 10 m laiused. 12.1. Planeeritud teed ja ühistransport Maanteede nimekirjad ja seda iseloomustavad andmed on välja toodud lisa kausta punkti nr 7. Tehnovõrgud alapunktis 7.2.Teed ja ühistransport. Kavandatavad uued peale- ja mahasõidud riigiteedele ja üldine liikluskorraldus on välja toodud planeeringukaardil nr 2 –(Ehitustingimused). Olemasolevad avalikud teed kuuluvad säilitamisele ja parendamisele. Korrastada Varnja, Kasepää ja Kolkja teid. Tulevikus nähakse ette Koosa-Varnja maantee aslfaltkatte alla viimist ja Kolkja Tee nr 22244 pikendamist ja parendamist kuni valla piirini, mille kaudu oleks võimalik juurde pääseda Vara vallas asuvale Liivanina paadisadamale. Kohalike maanteede või erateede ristumisel riigi maanteega on riigi maanteed alati peateed ning erateede suhtes on kohalikud maanteed alati peateed, samuti on seda avalikud teed mis ei ole kohalikud maanteed ehk siis eraomandis olevad teed mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Eramaale planeeritud avalike teede või kohalike maanteede avalikuks muutmine toimub kinnistu osade sundvõõrandamise, kasutusõigus- või teehoolduslepingute vormistamise teel kohaliku omavalitsuse äranägemisel seaduses ettenähtud korras. Planeeritud kohalike teede ja muude avalike teede teekoridoride laius on 7 m ja enam. Vastavalt Teeseadusele (RT I 1999, 26, 377, §6) ei saa alevikke (Kolkja, Kasepää ja Varnja) läbiv Kolkja tee nr 22244 kuuluda riigimaanteede hulka ja üldplaneering näeb ette arvata see tänavana valla omandisse ning selle tee soovituslikuks kaitsevööndiks on minimaalselt 2 m teemaa piirist. Olemasolevate kõrvalmaanteede kaitsevööndid on ära toodud lisa kausta punkti 7. Tehnovõrgud alapunktis 7.2. Teed ja ühistransport. Peipsiääre valda läbivad 8 bussiliini. Need on ära toodud lisa kausta punkti 7. Tehnovõrgud alapunktis 7.2. Teed ja ühistransport. Ühistranspordi peatused ja nimed ning toimivate liinidega seotud teed on ära toodud planeeringukaardil nr 2 – (Ehitustingimused). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 15 12.2. Veeteed, liiklus veeteedel ning veekogude, ojade ja kraavide arendus ja korrashoid Peipsi järv on riigi omandis olev laevatatav veekogu, kus liiklust takistav ja faarvaatrit kitsendav tegevus peab olema kooskõlastatud Veeteede Ameti ja ehitiste puhul maa valitsejaga. Maavanemal on õigus oma korraldusega ajutiselt piirata veeliiklust. Peipsiääre vallas on kaks olemasolevat sadamat: Kolkja ja Varnja sadam. Kohalikud kasutavad Peipsi järvele liikumiseks oma kanaleid, millised on kantud kaardile nr 1 (Maakasutus) . Paadisadamatena on soovitav kasutada rohkem üldkasutatavaid lautreid ning võimalusel kasutada kanalite rajamise asemel paadisildu, säilitamaks järve kaldajoont. Kaldajoone muutmisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine (Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Sadamate rajamine arvestamine üldplaneeringus). Uute kanalite rajamine võib toimuda üksnes detailplaneeringute alusel. Uute kanalite rajamisel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine Vald planeerib rajada ka Kasepääle avaliku kasutusfunktsiooniga sadamat. Lisaks sellele on veel planeeritud lautrikoht ka Kolkja muuseumi kinnistule. Uue sadama rajamisel tuleks Peipsi järve ökoloogilise seisundi parandamiseks ja veekvaliteedi säilitamiseks minimeerida või täielikult välistada reostusainete jõudmise järve nii kaldapiirkonna kui põhja-ja pinnavee kaudu. Seega on vajalik rakendada meetmeid pinnase ja põhjavee saastuse vältimiseks. Tagada tuleks olemasolevates Kolkja sadamas ja Varnja lautrikohas ning planeeritavas Kasepää paadisadamas pilsivee vastuvõtt ja tõhus jäätmemajandus (nt paigaldada sadamatesse prügikastid) (Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Sadamate rajamine arvestamine üldplaneeringus). Veekogude, ojade ja kraavide toimimiseks tuleks neid puhastada prügist ja taimestikust, mis takistab vee voolamist. Samas tuleb ka tagada olemasolevates (Kolkja, Varnja) ja planeeritavates sadamates ja lautrikohtades pilsivee vastuvõtt ning jäätmete kogumine ja äravedu. 12.3. Muu liiklus Lennuliikust ega raudteeliiklust lähitulevikus ei planeerita. Kergliiklusteed on planeeritud Metsakivi-Kolkja, Kolkja-Sipelga ja Alatskivi-Varnja maanteede idapoolsele küljele ning Koosa-Varnja maantee põhjapoolsele küljele kuni valla piirini (vt planeeringu kaarti nr 2- Ehitustingimused, Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Teed ja liikluskorraldus arvestamine üldplaneeringus). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 16 13. Põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine Põhilised tehnovõrgud ja nende andmed on välja toodud planeeringu kaardil nr 2 (Ehitustingimused). Tehnovõrgud kuni krundini tuleb üldjuhul planeerida avaliku tee/tänava maa-alale. 13.1. Elektrivarustus Olemasolev elektrivõrgustik on ära toodud lisa kausta punkti 7. Tehnovõrgud alapunktis 7.3 Elektrivõrk ning olemasolevad kõrge- ja keskpingeliinid ning alajaamad on kantud kaardile nr 2 (Ehitustingimused). Uute tarbimispiirkondade elektrivarustus lahendatakse tulevaste detailplaneeringutega. Tehniliste küsimuste lahendamiseks tuleb pöörduda otse OÜ Jaotusvõrgu Tartu arendussektorisse. Perspektiivis tuleks rajada Kasepää ja Kolkja alevikele tänavavalgustus ja rekonstrueerida Varnja aleviku valgustus. 13.2. Gaasivarustus Lähitulevikus ei ole plaanis Peipsiääre valda gaasitorustikke rajada. 13.3. Veevarustus, ühiskanalisatsioon ja puhastusseadmed Olemasolev olukord on kirjeldatud lisa kausta punkti 7. Tehnovõrgud alapunktis 7.1. Veevarustus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed. Vallal on plaanis rajada Varnja raamatukogule, Varnja Muuseumile ja Kolkja rahvamajale kaasaegsed kanalisatsioonisüsteemid. Vastavalt Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigule Ühisveevarustus- ja kanalisatsioon määratakse üldplaneeringuga Varnja, Kolkja ja Kasepää alevike tiheasustusalad reoveekogumisaladeks. Kuna Peipsiääre vallas on kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavesi on perspektiivis vajalik rajada tsentraalne vee- ja kanalisatsioonisüsteem (torustikud Kolkja tee nr 22244 alla, kuid kuna see on ainuke tee, mille kaudu inimesed pääsevad oma elamuteni, tuleb tee taastada kohe) koos reoveepuhastiga. Käesolev üldplaneering ei määra reovepuhasti konkreetset asukohta. Reoveepuhasti asukoha määramiseks on vaja teostada eraldi uuring, et tagada reovepuhastile parim asukoht. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. (Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, RT I 2001, 69, 424). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 17 Ka uute planeeritud elamualade väljaarendamisel tuleb lahendada hoonete veevarustus, kanalisatsioon ja reovee käitlus. Kui rajatav majapidamine jääb reoveekogumisalasse, siis ei ole omapuhasti kasutamine lubatud ning kasutama peab kogumiskaeve. Esialgu võib olla lokaalne lahendus aga peale valla tsentraalsete trasside valmimist on kohustus liituda valla trassidega. Vallas asuvate salvkaevude vee kvaliteeti tuleks uurida, et tagada elanikele puhas ja kvaliteetne joogivesi, kuna kogu vallas on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjavesi (Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Ühisveevarustus- ja kanalisatsioon arvestamine üldplaneeringus). 13.4. Jäätmemajanduse areng Olemasolev jäätmemajanduse olukord on ära toodud lisa kausta punktis 6.7. Jäätmemajandus. Planeeringu kaardil nr 2 (Ehitustingimused) on ära toodud jäätmete kogumiskohad, kuhu oleks võimalik vallaelanikel tuua eri liiki (sh ohtlike) jäätmeid. Vajadusel tuleks korraldada ka valla elanikele infopäev jäätmete eraldi sortimise ja selle vajalikkuse kohta (Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Jäätmemajandus arvestamine üldplaneeringus). Kokkukogumiskoht peab olema rajatud nii, et see ei ohustaks keskkonda. Edasi suunatakse jäätmed töötlemiseks vastavatesse käitluskohtadesse. Planeeritud supluskohtade juurde tuleks paigutada prügikastid. Korrastada tuleks Kolkjas asuv prügi kogumise ja äraveo koht. Tuleks välja arendada ka valla jäätmekava. 13.5. Tsentraalne soojavarustus Olemasolev tsentraalne soojavarustuse võrgustik on kirjeldatud lisa kausta punkti 6. Majanduskeskkond alapunktis 6.2. Soojamajandus. Täiendavaid trasside ehitusi ja küttevõimsuse tõstmist käesolev planeering ei kavanda. Vallal on tulevikus plaanis ehitada välja Kolkja põhikooli küttesüsteem. 13.6. Sidevõrgud Olulisemad olemasolevad ja planeeritavad sidevõrgud on kantud planeeringu kaardile nr 2 (Ehitustingimused). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 18 13.7. Sademevee kanalisatsioonivõrgud Planeeritud on suunata sademevesi läbi õlipüüdurite jt puhastussüsteemide olemasolevatesse veekogudesse. Planeering ei lahenda olemasolevate tiheasustusalade sadevete kogumist. Nimetatu tuleb lahendada eraldi projekti või planeeringuga eelnimetatut silmas pidades. Käesoleva planeeringuga ettenähtud täiendavate tiheasustuspiirkondade detailplaneeringute koostamisel lasub kohalikul omavalitsusel kohustus nõuda detaiplaneeringu koosseisus sadevete kogumise ja ärajuhtimise planeeringut ning enne uue tiheasustuspiirkonna väljaarendamist ka vastavat ehitusprojekti. 13.8. Maaparandussüsteemi maa-alad ja nende kasutustingimused Maaparandusobjektid on kantud kaardile nr 2 (Ehitustingimused). Täiendavaid suuremaid maaparandusobjektide rajamisi käesolev planeering ette ei näe. Maaparandussüsteemi kasutustingimused on ära toodud Maaparandusseaduses (RT I 2003, 15, 84) Maaparandussüsteemi eesvoolude piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndi laiused on ära toodud lisa kausta punkti 7. Tehnovõrgud alapunktis 7.6. Maaparandusobjektid. Muutused maaparandussüsteemides ja nende töös lahendatakse detailplaneeringute koostamise käigus. 13.9. Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveevarustuseks on planeeritud igasse alevikku hajutatult kaks veevõtukohta, mis oleksid ka talvel kasutatavad. Looduslike veekogude tuletõrje-veevõtukohtadele tuleb ehitada juurdesõiduteed ja kasutuskõlblikud veevõtukohad. Vett peab saama võtta igal aastaajal. Veevõtukohas peaks vähemalt kaks tuletõrjeautot kõrvuti mahtuma. Tuletõrje-veevõtukohtade rajamine tuleb kooskõlastada Lõuna-Eesti Päästekeskusega. Tuletõrje veevõtukoha viitamise nõuded on ära toodud määruses Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559). Olemasolevad ja planeeritud tuletõrje-veevõtukohad on märgitud planeeringu kaardile nr 2 (Ehitustingimused). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 19 14. Puhke- ja virgestusalad ja nende määramine Kõrge puhkeväärtuse aluseks olemasolevatel ja planeeritud puhke- ja virgestusaladel on paikkonna maastikuline mitmekesisus ja vaateline mosaiiksus, ehitus- ja maastikukunsti pärand ning paiknemine veekogude kallastel. Oluline on atraktiivsete vaadete avanemine maastikule. Üldplaneeringuga on määratud puhke- ja virgestusalad Kolkjasse vana vallamaja lähedusse, Kolkja sadamast lõunapoole, Kasepää ja Kolkja alevike piirile ning Varnjasse seltsimaja ümbrusesse. Nendesse kohtadesse tuleb rajada ka nõuetekohane supluskoht. Supluskohtade juurde tuleks paigutada prügikastid. Planeeritud puhke-ja virgestusaladel on elamuehitus keelatud. Lubatud on vaid puhkeala teenindava hoonestuse ja rajatise rajamine, sealjuures tohib ehitusalune pindala olla kuni 15 % puhkeala territooriumist (Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Puhke- ja virgestusmaad arvestamine üldplaneeringus). Planeeritud puhke- ja virgestusalade asukohad on märgitud planeeringukaardile nr 1 (Maakasutus). 15. Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine Kalda piiranguvööndite suurendamist ega vähendamise ettepanekut käesolev planeering ei sisalda. Kalda piirnguvööndeid on kujutatud planeeringukaardil nr 2 (Ehitustingimused). Tuleb silmas pidada, et seaduse mõistes üleujutatavatel või kõrgastanguga alal algavad kaitsevööndid mitte veepiirist vaid alalt, kus eeldatav üleujutus lõpeb või kõrgastangu piirist. Samuti tuleb silmas pidada, et metsamaadel on ehituskeeluvööndi ulatus sama mis kaldakaitsevööndil. Piiranguvööndisse detailplaneeringu koostamisel näha ette vähemalt üks juurdepääs kallasrajale. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks tuleks jälgida, et ehitustegevus ei hävitaks olemasolevat väärtuslikku roostiku ega häiriks Peipsi järve elustikku. Tuleks eelistatult kasutada üldkasutatavaid paadisadamaid ja randumiskohti (Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande punkti 10.2 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte ja olulisemad leevendavad meetmed lõigu Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine arvestamine üldplaneeringus). Planeeritud avalikud juurdepääsud Peipsi järve kaldale on ära toodud planeeringu kaardil nr 1 (Maakasutus). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 20 16. Üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine Muudatusi ei kavandata. 17. Ettepanekute tegemine kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu Detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada soovitusi kuritegevuse ennetamiseks ning neid töös rakendada. Seda eelkõige väljaarendatavates tiheasustsualades. Oluliseks tuleb seada: hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest; tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine; hea vaade ühiskasutatavatele aladele; erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine; vaba aja sisustamine. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; valdusele sissepääsu piiramine; üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid); üldkasutatavate alade korrashoid. 18. Varemkehtestatud planeeringute täiendamine Käesolev üldplaneering eelkõige täiendab ja täpsustab kehtestatud maakonnaplaneeringut ja selle teemaplaneeringuid. Käesolev planeering kavandab täiendavat tootmistegevust ja elamuehitust. 19. Planeeringu rakendamine Põhilised majanduslikud võimalused on välja toodud Peipsiääre valla arengukavas. Planeeringu elluviimist finantseerib asjast huvitatud isik. PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 21 Planeeringu elluviimine sõltub suurel määral kohaliku omavalitsuse võimalustest. Planeeringu rakendumisel on oluline valla territooriumi ruumilise kujundamise nõuetest kinnipidamine konkreetse maakasutuse ja ehitustegevuse organiseerimisel samuti ka Peipsiääre valla arengukava (vt ka seletuskirja lisa punkt 12. Arengukavad) ja üldplaneeringu ühitamine ning elluviimise finantsvõimalused. Eraomandi üldplaneeringu mõttele vastav kujundamine finantseeritakse eraisikute poolt kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate tingimuste alusel. III Graafiline osa 20. Kaartide nr ja nimetused 1. Maakasutus 2. Ehitustingimused 3. Reostuskaitstus PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 22 SELETUSKIRJA LISA PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING I Andmed planeeringuala kohta 1. Asend ja looduskeskkond Vald asub Tartumaa kirdeosas Peipsi järve kaldal. Geograafiline asend Ida-Eestis jätab ta Eesti mõõtmetes nii riigi kui maakonna ääremaaks. Joonis 1 Peipsiääre valla asend Peipsiääre valla üldandmed: 1) Ulatus: läänest-itta ~ 6,7 km; põhjast-lõunasse ~ 9,9 km; 2) Üldpindala: 31 km2; 1) Naabrid: põhjakaarest – Alatskivi vald, lääne- ja lõunakaarest - Vara vald. Valla idapiir ühtib Peipsi järvega. Peipsiääre vald paikneb Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal. Valla absoluutne kõrgus merepinnast on 30-34 m. Peipsiäärse madaliku alad on kaetud ulatuslike metsa- ja soomassiividega. Suuremad metsaalad asuvad valla lääneosas. Põllumaa vähesus ja raskesti haritavus (põhjavee kõrge taseme tõttu on maad liigniisked) on tinginud pikaajalise maakuivenduse vajaduse. Maapinnalt lähtuv esimene põhjaveekiht asub 5-15 m sügavusel ja selle liikumissuund on läänest ida (Peipsi järve) suunas. Peipsiääre valda läbivad Kargja jõgi, Saburi oja ning Varnja ja Rehemetsa peakraavid. Veel on kaks tehisjärve: Kalsoni tiik ja Varnja poldri tiik. Peipsi järv on Euroopas suuruselt neljas järv. Sellele järvele on iseloomulikud arvukad pilliroostikud. Peipsiääre vallas on valdavalt liigniisked leet-glei-ja turvastunud mullad. Esindatud on PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 24 ka leede- ja soomullad. Kuna sealsed mullad on liigniisked, siis on need muutunud väheviljakateks. 2. Valla elu- ja sotsiaalkeskkond 2. 1.Rahvastik ja asustusüksused Peipsiääre valla elanike arvus on aastatel 2003-2006 märgata vähenemist 970 inimeselt 941 inimeseni, kuigi viimased andmed näitavad jällegi rahvaarvu aeglast kasvu. Eeltoodud andmed ning andmed Peipsiääre valla elanike vanuselise struktuuri kohta, elanike arv külade lõikes ning elanike ränne on välja toodud alljärgnevates tabelites ning joonisel nr 2. Peipsiääre valla administratiivkeskuseks on Kolkja alevik. Veel asuvad suurematest kohtadest Peipsiääre valla territooriumil Kasepää ja Varnja alevikud. Foto 1 Kolkja alevik Foto 2 Kasepää alevik Foto 3 Varnja alevik PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 25 Joonis 2 Peipsiääre valla asustusüksused TABEL 1 Peipsiääre valla elanikkond asustusüksuste lõikes Asula 2003 2004 2005 2006 Ea Ea Ea Ea Kolkja alevik 379 372 371 370 Kasepää alevik 280 277 274 274 Varna alevik 261 254 246 252 Sipelga küla 17 13 8 12 Savka küla 33 33 33 33 Kokku 970 949 932 941 Märkused: Ea –elanike arv Ajavahemikul 2003-2006 .a. suri 70 inimest ja sündis 20 inimest. PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 26 Vanuselise jaotuse kohta on ainult 2005 aasta andmed: • 0-6 aastaseid 42 inimest; • 7-18 aastaseid 108 inimest; • 19-54 aastaseid 517 inimest; • 65 ja vanemaid 265 inimest 2.2. Haridus Peipsiääre vallas on üks kool: Kolkja 9-klassiline põhikool. Hetkeseisuga õpib seal 85 õpilast ja töötab 15 õpetajat. Samuti on siin ka lasteaed. TABEL 2 Peipsiääre valla elanikkonna ealine läbilõige KOOLIEELIKUD ÕPILASED TÖÖEALISED PENSIONÄRID Kolkja alevik 19 44 162 126 Kasepää alevik 13 27 124 80 Varnja alevik 5 43 138 61 Sipelga küla 2 2 11 18 Savka küla 1 - 6 5 KOKKU 40 116 441 290 2.3. Kultuur, sport ning puhke- ja virgestusalad Peipsiääre vallas on 2 raamatukogu- Kolkjas ja Varnjas. 1999. aastal loodi Kolkjas Vene vanausuliste muuseum, mis hetkel asub vana vallamaja ruumides. 2002. aastast tegutseb Varnjas kohaliku pereseltsi eestvedamisel Elava Ajaloo Muuseum ja 2005. aastast on samas majas avatud ka Varnja kalameeste muuseum. Vallas on ka olemas neli vanausuliste kirikut. Kolkjas asub ka valla ainuke rahvamaja. Vallas tegutseb spordiklubi SK „Peipsiäärsed“. Edu on saavutatud klassikalises maadluses ja jalgpallis. Spordirajatistest on vallas kasutada Kolkja Põhikooli spordisaal. Hetkel avaürituste korraldamiseks kohta ei ole, kuid perspektiiviks on staadioni ehitamine. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi asub Peipsiääre vallas järgnevad suure puhkeväärtusega alad: 1. Peipsi järve kaldaalad; PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 27 2. Peipsi mineraalpinnase ning väikese üleujutusalaga rand. Hetkel on vallas puhke- ja virgestusaladeks Kolkja kultuurimaja kõrval olev infrastruktuuriga kiigeplats ja avaüritusteks mõeldud koht välilava näol, Varnja seltsimaja taga järve ääres olev istumiskoht, era-kämpinguplats Varnjas ja mitmeid mitteametlikke ujumiskohti. 2.4. Sotsiaalne keskkond ja tervishoid Sotsiaalne keskkond on vallas suhteliselt turvaline. Riskirühmadele on tagatud sotsiaalsete teenuste kättesaadavus. Valla eelarvest on toetatud vähekindlustatute toimetulekut, milleks eraldatakse rahalisi vahendeid. Peipsiääre vallas töötab taas konstaabel. Peipsiääre valla meditsiinikeskus asub Kolkjas, kus on avatud perearstipraksis ning apteek. Valda teenindavad Alatskivi kiirabibrigaad ja päästeteenistus. Ka lähim hambaravikabinet asub vallast 8-20 km kaugusel Alatskivil. Varnjas asub ka velskripunkt. 3. Varemkehtestatud planeeringud Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud järgmistest varemkehtestatud planeeringutest: Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud 01.01.1998) Tartu maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtesatud 22.06.2006) Üldplaneering on pärast selle kehtestamist aluseks valla osade üldplaneeringute, üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringute ja detailplaneeringute koostamisele ning seadusest tulenevatel juhtudel projekteerimistingimuste määramisele. Üldplaneering koosneb tekstilisest osast ja kaartidest. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste kinnitatud arengukavadega: Peipsiääre Vallavolikogu 28.02.2007.a määrusega nr 4 kinnitatud Peipsiääre valla arengukava 2003-2008 Kolkja põhikooli arengukava Kolkja Lasteaia arengukava Eelnimetatud arengukavasid arvestatakse sedavõrd kui nad ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Perspektiivsete arengukavade koostamisel lähtutakse üldplaneeringust. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste varemkehtestatud detailplaneeringutega: Kondi kinnistu detailplaneering Järvesuu kinnistu detailplaneering PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 28 Niine kinnistu detailplaneering Algatatud on järgmised detailplaneeringud seisuga 04.10.2007: Ussisoo kinnistu detailplaneering Liivanõmme kinnistu detailplaneering Peipsikalda kinnistu detailplaneering Marliini kinnistu detailplaneering Eelnimetatud detailplaneeringud kuulusid üldplaneeringu koostamisel arvestamisele. Nimekirjas mitteloetletud ning enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringud kuuluvad arvestamisele sedavõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Vastuolude korral lähtutakse üldplaneeringust või tehakse eraldi ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, mida menetletakse eraldi. 4. Maakasutus Peipsiääre valla üldpindala on 31 km2. 31.03.2007.a seisuga oli katastris registreeritud 1035 katastriüksust pindalaga 1964,2 ha, mis moodustab 63,5 % Peipsiääre valla maafondist (3095,3 ha). Katastris registreeritud katastrüksuste sihtotstarvete liigiti jagunemine on toodud alljärgnevas tabelis nr 3. TABEL 3 Katastriüksuste sihtotstabed 31.03.2007 seisuga Sihtotstarbe liik Katastriüksuste arv Katastriüksuste pind (ha) Osatähtsus (% registreeritu d maakasutuse üldpindalast ) Keskmine pindala (ha) Maatulundusmaa (M) 906 1901,3 96,80 2,10 Elamumaad (E) 76 14,5 0,74 0,19 Ärimaad (Ä) 3 0,7 0,04 0,23 Tootmismaad (T) 14 12,5 0,64 0,89 Sotsiaalmaad (Ü) 8 2,2 0,11 0,28 Transpordimaad (L) 18 29,9 1,52 1,66 Riigikaitsemaad ® 1 0,6 0,03 0,60 Sihtotstarbeta maad 9 2,5 0,13 0,28 KOKKU 1035 1964,2 100,01 6,23 PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 29 Peipsiääre valla territooriumil asub RMK Alatskivi metskonna metsamaad. Alljärgnevas tabelis on antud Alatskivi metskonna maakasutus: TABEL 4 Metskonna maakasutus Peipsiääre vald Alatskivi metskond kokku Üldpind (km2) 1050,8 12789,0 Sellest metsamaad (ha) 1003,0 7269,1 Metsamaast (ha) Puistud 891,8 6808,3 Selguseta alad 61,8 175,1 Lagedad alad 49,4 285,7 Mittemetsamaad (ha) 47,8 5145,4 Mittemetsamaast (ha) Rohumaad 0,5 27,3 Veed 19,7 623,2 Põõsastikud 1,8 28,5 Teed 8,6 60,6 Muud maad 17,2 129,7 Põllumaad 1,7 Aiad 0,4 Õued 0,3 Sood 4273,8 5. Hoonestus Alljärgneval Peipsiääre valla hoonestuse kirjeldamisel on hoonete kasutusotstarvete liigitamisel võetud aluseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002 määrusega nr 10 kinnitatud Ehitise kasutamise otstarvete loetelu. TABEL 5 Hoonestus Otstarve Arv Planeeritud Märkused (hoone nimetus või asukoht Aiamajad, pere- ja ridaelamud, korterelamud 1 kortermaja Kolkjas (8 krt) Hoolekande asutused 0 - Ühiselamud 0 - Majutushooned 0 - Toitlustushooned 1 - Kolkja restoran PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 30 Bürood ja muud administratiivhooned 1 - Peipsiääre Vallamaja Kaubandushooned 4 - Hetkel 2 kauplust Kolkjas, 1 Kasepääl ja 1 Varnjas Teenindushooned 0 - Transpordihooned 0 - Põllumajandustööstus hooned 2 - 2 kalatöötlemise hoonet; mõlemad Kolkjas Rahvamajad 1 - Kolkjas Muuseumid ja raamatukogud 4 - 1 raamatukogu ja 1 muuseum Kolkjas; 1 raamatukogu ja 1 muuseum Varnjas Haridushooned 1 - Kolkja Põhikool Ravihooned 1 - Perearsti punkt Kolkjas Spordihooned 0 1 Perspektiivis on staadioni rajamine Kultushooned, kirikud 4 - 4 vanausuliste palvelat (kirikut) Muinsuskaitse all olevad hooned 0 - Erihooned, kaitseväe hooned 1 - Piirivalve kordon PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 31 6. Majanduskeskkond 6.1. Ettevõtlus Foto 4 Kolkja Kala- ja Sibularestoran Inimeste majanduslik aktiivsus ei ole eriti kõrge. Valla majandusstruktuur on tagasihoidlik ja ettevõtlus mitterahuldavalt arenenud. Eelarvelistes asutustes töötab ligi viiendik vallas rakendatutest ja nendest töökohtadest on enamik seotud haridusega. Ettevõtlust ei soodusta kohapealse initsiatiivika kvalifitseeritud kaadri, piisava riskijulgusega inimeste ning ettevõtlust soosiva psühholoogilise kliima puudumine, vallavalitsuse poolt vähene töö- ja tootmisvõimaluste reklaamimine. Eraettevõtluses suurimad tööandjad on seotud kalapüügi ja töötlemisega. Selline tegevus on seotud aga kalavarude ja püügikvootidega, mis pärsib ettevõtluse arengut. Perspektiivseks tegevusaladeks võiks pidada turismi ja Peipsi pilliroo varude kasutuselevõttu. Nõrkuseks neil tegevusaladel on aga sesoonsus. Traditsiooniline sibula ja köögiviljakasvatus on ahenenud ebapiisava turustusvõimaluste tõttu. Perspektiivi sellisel alal oleks, kuna isegi EU-sse ekspordiks on olemas kvoot, vajaka jääb aktiivsest ja jõulisest müügikampaaniast. Samuti tuleks senist köögiviljandust arendada mahepõllumajandusena, mis annaks tootjale võimalusi taotleda toetusi. Vajalik oleks seega senist tegevust arendada organisatoorses laadis, et siinne kaup jõuaks kvaliteettoodanguna turule. Ettevõtluse arengut pärsib kohaliku elanikkonna kõrge keskmine iga ja eesti ja võõrkeelte mittetundmine. Peipsiääre vallas on registreeritud ühtekokku 3 ettevõtlusega tegelevat äriühingut. Reaalselt pakuvad Peipsiääre valla elanikele tööd Peipsiääre Vallavalitsus, AS Peipsi Kalamees, Kolkja Kala- ja sibularestoran ja OÜ Alfonis. PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 32 TABEL 6 Peipsiääre vallas registreeritud ettevõtted ja ettevõtjad 01.01.2006.a seisuga KOOD NIMI TEGEVUSALA AADRESS 10242655 OÜ Alfonis kauplus Lohkva 10019495 AS Peipsi Kalamees kalatööstus Kolkja 10605945 Kolkja Kala- ja Sibularestoran restoranid Kolkja 6.2. Soojamajandus Vallas asub kaks lokaalset katlamaja (Kolkja Põhikoolil ja Kultuurimaja-restoranil). Vallas tervikuna on küte enamasti lahendatud lokaalkütte baasil, keelatud on raskete kütteõlide ja kivisöe kasutamine kütteks. 6.3. Põllumajandus Peipsiääre vallas ei ole registreeritud põllumajandust. Siin tegeldakse peamiselt mitteregistreeritud sibulakasvatusega. Foto 5 Iseloomulikud sibulapeenrad 6.4. Tööstus Vallas on kolm tööstusettevõtet: OÜ Grossestrasse (õmblustsehh) Kasepää alevikus ja kaks kala ümbertöötlemistsehhi-filee, millest üks on oma tegevust lõpetamas. 6.5. Teenindus ja turism Varnja alevikus asub perearstipunkt ja velsker. Samuti ka “Tallevari” kämping ja restoran ning kaks raamatukogu. PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 33 Kuigi Peipsiääre vallas on turism vähe arenenud on siin piirkonnas piisavalt atraktiivseid kohti külastamiseks. Huvipakkuvad on kindlasti valla kolm omapärase arhitektuuri ja õhkkonnaga vene päritoluga vanausuliste küla Peipsi järve kaldal (Kolkja, Kasepää, Varnja). Samas köidavad pilku ka ainult siinsele piirkonnale ainuomase kujuga sibulapeenrad. Vanausuliste elu ja oluga on võimalik tutvuta valla kahes muuseumis: Vene Vanausuliste Muuseum Kolkjas ja Elava Ajaloo Muuseum Varnjas. 6.6. Kaubandus Toidukauplused asuvad valla keskustes (Kolkjas 2, Kasepääl 1, Varnjas 1). 6.7. Jäätmemajandus Peipsiääre vallas ei ole prügilaid ega ka ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud konteinereid. Vallal on sõlmitud leping firmaga Ragn-Sellsiga, kes kord nädalas viib pürgi ära. Eraisikud toovad oma prügi valla konteineritesse, mis asuvad Varnjas (2), Kasepääl (2) ja Kolkjas (2). Vallal on omakorda sõlmitud leping eraisikutega prügi äraveoks. 6.8. Sadamad ja kanalid Peipsiääre vallas on olemas kaks sadamat- Kolkja ja Varnja sadam. Need on erakalasadamad. Varnjas asub ka piirivalvesadam. Vastavalt riikliku sadamaregistri aruande I osale (seisuga september 2007) on Vabariigi Valitsuse määruse/korralduse 08.07.2004 nr 524-k järgi määratud akvatooriumi piirid Varnja sadamale (Sadamaseadus, RT I 1997, 77, 1315). Kohaliku omavalitsuse poolt pole vastavad piirid veel kinnitatud. Peipsi järve kaldal on kokku 31 pisikanalit, mis on eraisikute kasutuses. 7. Tehnovõrgud 7.1. Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed Kuna Peipsiääre vallal ei ole ühist veevärk, siis iga majapidamine saab oma tarbeks vajamineva vee salvkaevudest. TABEL 7 Peipsiääre vallas asuvad puurkaevud: Katas tri nr Pass i nr Valdaja Kaevuhaare Veekiht Puurimise aasta Sügavu s (m) Kaevu otstarve Staatu s 7316 A- 276- B OÜ Algen Keskus, Kolkja laut D2nr 1964 90.00 Tarbepuur -kaev töötav PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 34 7326 3301 OÜ Kalameister Varnja kalavastuvõtupunkt D2nr 1972 90.00 Tarbepuur -kaev töötav 7364 4762 OÜ Algen Varnja mehaanikatsehh D2pr 1979 85.00 Tarbepuur -kaev töötav 7365 4974 Maria Baukova Kasepää al-k, Kasepää tsehh D2pr 1981 80.00 Tarbepuur -kaev 7373 6070 Elamutsoon (Vara vald) Põldmaa k., elamud D2 1989 50.00 Tarbepuur -kaev töötav 14284 6807 AS DEENA Varnja k., Varnja piirivalvekordo n D2nr 1998 80.00 Tarbepuur -kaev töötav 15000 6853 Peipsiääre Vallvalitsus (Peipsiääre vald) Kolkja asula D2 1999 90.00 Tarbepuur -kaev töötav 19023 6769 Kolkja 9-kl. kooli territ. (Peipsiääre vald) Kolkja alevik D2 1996 90.00 Tarbepuur -kaev töötav 15579 A. Amelin Kasepää k. 0 Ühtne reoveekogumissüsteem Peipsiääre vallas puudub. Mõnel üksikul majapidamisel on olemas oma kogumiskaev. Valla asutuste reovesi on juhitud reoveekogumiskaevudesse, kust see vastavalt vajadusele ära veetakse. Puhastusseadmed on olemas Kolkja Põhikoolil ja kultuurimaja-restoranil. 7.2. Teed ja ühistransport Peipsiääre vallas on ainult kõrvalteed, põhi- ja tugiteed puuduvad. Riigimaanteede kaitsevööndi laius on mõlemal pool sõiduraja telge 50 m, kohaliku maantee kaitsevööndi laius on mõlemal pool sõiduraja telge on 20 kuni 50 m ja tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 m (Teeseadus , RT I 1999, 26, 377) Andmed Peipsiääre vallas olevate riigiteede kohta on antud alljärgnevas tabelis 7: TABEL 8 Riigimaanteed Tee nr Tee nimi Algus Lõpp 22228 KOLKJA - SIPELGA 0,0 1,734 22240 KOOSA - VARNJA 9,741 10,73 22242 ALATSKIVI - VARNJA 7,371 15,115 22243 METSAKIVI - KOLKJA 1,032 1,5 22243 METSAKIVI - KOLKJA 1,85 6,679 PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 35 22244 KOLKJA TEE 0,0 8,026 TABEL 9 Riigimaanteede liiklussagedus Tee nr Algus m Lõpp m Pikkus Aasta keskmine ööp. liiklus Loenduse aasta 22228 0 1734 1734 20 2004 22240 9741 10730 989 319 2006 22242 7371 8258 887 306 2006 22242 8258 12278 4020 135 2006 22242 12278 15115 2837 30 2002 22243 1032 1500 468 117 2006 22243 1850 6679 4829 117 2006 22244 0 2000 2000 400 2005 22244 2000 7296 5296 110 2004 22244 7296 8026 730 130 2004 TABEL 10 Riigimaanteede katendid Tee nr Algus m Lõpp m Pikkus Katte liik Ehitamise aasta 22228 0 1734 1734 KRUUSATEE 1980 22240 9741 10204 463 KRUUSATEE 1979 22240 10204 10730 526 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE 1979 22242 7371 12272 4901 TIHE ASFALTBETOON 1990 22242 12272 15115 2843 KRUUSATEE 2002 22243 1032 1500 468 KRUUSATEE 1986 22243 1850 6554 4704 KRUUSATEE 1986 22243 6554 6679 125 TIHE ASFALTBETOON 1990 22244 0 200 200 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE 1966 22244 200 3516 3316 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE 1963 22244 3516 6390 2874 PINNATUD KRUUSATEE 2004 22244 6390 7337 947 MUSTKATE, BITUUMENSTABIL. KATE 1966 22244 7337 8026 689 PINNATUD KRUUSATEE 2004 TABEL 11 Riigimaanteede katendite laiused Tee nr Algus m Lõpp m Pikkus Katte laius Vasak peenar Parem peenar Mulde laius 22228 0 1734 1734 6,5 0,0 0,0 6,5 22240 9741 10204 463 10,0 0,0 0,0 10,0 PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 36 22240 10204 10730 526 6,0 1,0 1,0 8,0 22242 7371 7500 129 8,0 1,0 1,0 10,0 22242 7500 8258 758 8,1 1,0 1,0 10,1 22242 8258 8308 50 8,2 1,0 1,0 10,2 22242 8308 8338 30 10,5 1,5 1,5 13,5 22242 8338 8408 70 13,0 2,0 2,0 17,0 22242 8408 8438 30 10,5 1,5 1,5 13,5 22242 8438 9028 590 8,1 1,0 1,0 10,1 22242 9028 9078 50 10,5 1,5 1,5 13,5 22242 9078 9158 80 13,0 2,0 2,0 17,0 22242 9158 9208 50 10,5 1,5 1,5 13,5 22242 9208 9788 580 8,1 1,0 1,0 10,1 22242 9788 9838 50 10,5 1,5 1,5 13,5 22242 9838 9928 90 13,0 2,0 2,0 17,0 22242 9928 9978 50 10,5 1,5 1,5 13,5 22242 9978 10778 800 8,1 1,0 1,0 10,1 22242 10778 10828 50 10,5 1,5 1,5 13,5 22242 10828 10928 100 13,0 2,0 2,0 17,0 22242 10928 10978 50 10,5 1,5 1,5 13,5 22242 10978 12028 1050 8,1 1,0 1,0 10,1 22242 12028 12078 50 10,5 1,5 1,5 13,5 22242 12078 12168 90 13,0 2,0 2,0 17,0 22242 12168 12218 50 10,5 1,5 1,5 13,5 22242 12218 12272 54 8,1 1,0 1,0 10,1 22242 12272 15115 2843 10,0 0,0 0,0 10,0 22243 1032 1500 468 8,0 0,0 0,0 8,0 22243 1850 5600 3750 7,5 0,0 0,0 7,5 22243 5600 6573 973 7,0 0,0 0,0 7,0 22243 6573 6679 106 6,0 0,5 0,5 7,0 22244 0 500 500 5,0 0,5 0,5 6,0 22244 500 1400 900 5,1 1,0 1,25 7,35 22244 1400 2400 1000 5,0 1,0 1,0 7,0 22244 2400 3516 1116 5,1 0,5 0,5 6,1 22244 3516 6390 2874 5,0 0,5 0,5 6,0 22244 6390 6600 210 5,0 0,75 0,75 6,5 22244 6600 7337 737 5,1 1,0 1,0 7,1 22244 7337 8026 689 4,5 0,5 0,5 5,5 PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 37 TABEL 12 Kohalikud teed Tee nr Teed kirjeldav nimetus Pikkus (m) 5870001 Sadama 1,2 5870002 Roheline 1,0 5870003 Põllu 0,75 5870004 Aia 0,75 5870005 Oja 1,4 5870006 Lille 0,2 5870007 Sipelga tee 1,8 5870008 Variku tee 2,2 5870009 Tiigi 0,3 5870013 Sipelga tee – Pedov 0,5 5870015 Sipelga tee 2,4 5870017 Nurga 0,1 5870018 Kiriku 0,25 5870019 Vankri 0,25 5870020 Pikk 0,8 5870021 Lühike 1,2 5870022 Lapinki (Karja tee) 0,5 5870023 Haava 1,1 5870024 Rootsi 0,9 5870027 Kitse 0,85 5870028 Järve 0,2 5870029 Vestnitsa (Pori uulits) 0,5 5870030 Pargi 0,4 5870031 Talu 0,7 5870032 Poldri tee 2,6 5870033 Keskuse 0,7 8610082 Varnja poldri tee 0,382 Peipsiääre valda läbivad 8 bussiliini. Bussid liiguvad hommiku- ja õhtupoole, nädalavahetusel aga liigub ainult kaks bussi päevas. Olemasolevad bussipeatused ja nende nimed on märgitud planeeringu kaardile nr 2 (Ehitustingimused). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 38 TABEL 13 Bussiliinid Alguspunkt Lõpp-punkt Liini nr ja nimetus Kolkja Tartu 973 ALATSKIVI-KOLKJA-VARNJA-KOOSA-TARTU 973 ALATSKIVI-KOLKJA-VARNJA-KOOSA-TARTU 987 ALATSKIVI-VARNJA-TARTU 987 ALATSKIVI-VARNJA-TARTU 974-1 KOLKJA-KOOSA-PUUSEPA-TAMMISTU-TARTU 973 ALATSKIVI-KOLKJA-VARNJA-KOOSA-TARTU 973 ALATSKIVI-KOLKJA-VARNJA-KOOSA-TARTU 984 ALATSKIVI-KALLASTE-VARNJA-TARTU Märkus: andmed võetud http://www.bussireisid.ee/index.html 7.3. Elektrivõrk Peipsiääre vallas asuvad järgnevad alajaamad: 1. KOLKJA 160kV kioskalajaam 2. SASSI 250 kV komplektalajaam KTPN 3. RAUA 100 kV mastalajaam 4. SOFIA 100 kV mastalajaam 5. SIPELGA 100 kV komplektalajaam KTP 6. KASEPÄÄ 160 kV komplektalajaam KTPN 7. KINGA 100 kV mastalajaam (tarbija omand- õmblustsehh) 8. KÕRKJA 250 kV komplektalajaam KTPN 9. VARNJA 160 kV kioskalajaam 10. AHVENA 100 kV komplektalajaam KTP Liinide kaitsevööndid on vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord järgmised: Õhuliinidel: Kuni 1kV liinil - 2 m mõlemal pool liini telge 1-20 kV liinil - 3 m mõlemal pool liini telge (Majandus-ja kommunikatsioonimininistri määrus 19.07.2007 Nr.63 jõust.29.07.2007 - RTL 2007, 61, 1100) 1-20 kV liinil -10 m mõlemal pool liini telge 35 kV -10 kV liinil -25 m mõlemal pool liini telge 220-330 kV liinil -40 m mõlemal pool liini telge Maakaabelliinidel on kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini telge. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber on kaitsevöönd 2 m ulatuses piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest (komplekt- või mastalajaamast). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 39 Elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud tegevused on ära toodud Elektriohutusseaduses ( RT I 2007, 12, 64). Alajaamad on märgitud planeeringu kaardile nr 2 ( Ehitustingimused) . 7.4. Sidevarustus Telefoniside võimalused vallas on piisavad. Vallavalitsusel ning Kolkja ja Varnja raamatukogudes on interneti püsiühendus. 7.5. Gaasivarustus Peipsiääre vallas puuduvad gaasitorud. Hetkel kasutavad majapidamised gaasiballoone. 7.6. Maaparandusobjektid Peipsiääre vallas on kaks maaparandusobjekti : Kolkja maaparandus (347 ha) ja Varnja poldrist moodustab maaparandusobjekt 93,2 ha. Maaparandussüsteemi eesvoolusid on kokku 18,14 km ja kõik on valgalaga alla 10 km2. Kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolul on piiranguvööndilaius 50 meetrit ja ehituskeeluvööndi laius 25 m ( Looduskaitseseadus, RT I 2004, 38, 258). Maaparandussüsteemide eesvooludel valgalaga alla 10 ruutkilomeetri on veekaitsevöönd 1 meeter (Veeseadus, RT I 1994, 40, 655). Maaparandusobjektid ja eesvoolud on märgitud planeeringu kaardile nr 2 (Ehitustingimused). 7.7. Tuletõrjeveevarustus Peipsiääre vallas asub 5 nummerdatud ja 17 numbrita veevõtukohta. Numbrita veevõtukohad asuvad Peipsi järve kaldal. Tuletõrjeveevõtukohad on märgitud planeeringu kaardile nr 2 (Ehitustingimused). Järve ääres olevad veevõtukohad vajavad korrastamist juurdepääsu ja veevõtukaevude osas. TABEL 14 Veevõtukohtad seisuga 2004 aasta: JRK. NIMETUS ASUKOHT MAHT TÜÜP AASTAAEG 1 Veehoidla Kolkja kooli juures 60 m3 kinnine suvi-talv 2 Tiik Sohvia 2000m3 lahtine suvi 3 Tiik metsas 300 m3 lahtine suvi 4 Tiik metsas 300 m3 lahtine suvi PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 40 5 Tiik Savka 200 m3 lahtine suvi 6-22 nummerdamata Peipsi järve kaldal lahtine 8. Kaitsealused maad ja objektid 8.1. Miljööväärtuslikud ja väärtuslikud maastikud ning kaitse-, hoiu- ja Natura 2000 alad Miljöövärtuslikud ja väärtuslikud maastikud Peipsiääre valla territooriumile jääb osaliselt Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratletud 1 tuumala: T24- Peipsiääre (ca 26 km2 ). See on piirkondliku tähtsusega ala. Samuti jääb valla territooriumile rohelise võrgustiku koridor- K31 -Suur-Emajõgi (riikliku tähtsusega ala). Väärtuslikud maastikud Valla territooriumile jääb ka osaliselt Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratletud 1 väärtuslik kultuurmaastik: R2-Nina-Varnja-Kolkja : — klass I (kõige väärtuslikumad, maakondliku ja/või võimaliku riikliku tähtsusega — ala tüüp 258 (2-põhiliselt põllumajandusmaastik/küla; 5-sisaldab suuremat veekogu või piirneb sellega; 8-ajaloolise ja/või kultuuriloolise tähtsusega paik — pindala 1295 ha — asukoht : Alatskivi ja Peipsiääre vald — ala on maakondliku ja potentsiaalse riikliku tähtsusega Kolkja (Savka, Suur- ja Väike-Kolkja), Kasepää (Vana- ja Uus-Kasepää, Sohvia), Varnja on kolm vene rahvusega asustatud vanausuliste küla, mida iseloomustavad pikad traditsioonid, sibulapeenrad ja ikooniderohkus. Asulaid läbib ainulaadne Pritšudski tänav, mille ääres paiknevad kahel pool tihedalt üksteise kõrval ühekorruselised elamud. Külades asuvad ka tagasihoidliku välimusega, kuid seest kuldsete ikoonidega, õlilampidega ja kaheharuliste ristidega ehitatud kirikud. Natura 2000 alad Natura 2000 on Euroopa liidu looduskaitsealade võrgustik, mille moodustavad Euroopa Liidu jaoks oluliste liikide ja elupaigatüüpide kaitseks määratud alad. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad - linnuhoiualad ja loodushoiualad. Natura 2000 võrgustiku loomiseks Eestis on koostatud riiklik programm \\\\\\\"Eesti Natura 2000\\\\\\\" mille PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 41 esimesel etapil valiti välja võimalikud tulevased Natura alad Valla territooriumi lõunatipus asuvad järgmised Natura 2000 alad: 1. Emajõe Suursoo loodusala (9080)- 22870 ha, loodud Tartu maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks; 2. Emajõe suudmeala ja Piirisaare linnuala –34180 ha, loodud Tartu maakonnas linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (21.05.1992) looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta lisa I järgi asub Peipsiääre vallas Natura- elupaik nr 7230 ( liigirikkad madalsood). Peipsiääre vald teeb ettepaneku kaitsealade moodustamiseks planeeringukaardil nr 2 (Ehitustingimu-sed) märgitud Natura 2000 elupaikadel vastavalt looduskaitseseadus §-le 43. Kaitse- ja hoiualad Valla põhjapiirist lõunasuunas ca 1,1 km ulatuses piirneb maismaaga Peipsi järve ala, mis on Lahepera hoiuala koosseisus. Lahepera hoiuala on oluline lindude pesitsus- ja rändepeatuspaik ning kaladele tähtis kudemisala. Vabariigi Valitsuse 1.juuni 2006.a määrus nr 129 kohaselt on Lahepera hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi: vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse ja II lisas nimetatud liikide ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: mustviires (Chlidonias niger), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikekajakas (Larus minutus), väikekoskel (Mergus albellus), tuttpütt (Podiceps cristanus), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). Lahepera hoiualasse jääb Lahepera järv koos Naelavere peakraavi ümbruse lodualadega ning osa Peipsi järvest koos kaldaalaga Lahepera järve läheduses. Lahepera hoiuala pindala on 14060 ha ja ta kuulub ka Natura 2000 võrgustikku. Emajõe-Suursoo sookaitseala/maastikukaitseala paikneb Peipsiääre valla territooriumil valla lõunatipus Varnja alevikus. Kaitseala on loodud 1981.aastal, kaitsmaks Emajõe delta soostikku, tagamaks selle ohustatud ja haruldaste koosluste ning liikide säilitamise, kaitse ja uurimise. Emajõe-Suursoo on Eesti suurim deltasoostik Emajõe suudmealal kogupindalaga u 25 000 ha. Alates 1997. aastast kuulub Emajõe- Suursoo ja Piirissaar ka Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse ning 2000.aastast Euroopa Liidu kaitsealade võrgustikku Natura 2000 programmi alusel. Kaitsealused maad ja objektid on märgitud planeeringu kaardile nr 2 (Ehitustingimused). PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 42 8.2. Kaitsealused liigid Kuigi Peipsiääre vallas ei ole kaitse alla võetud ühtegi püsielupaika on kogu Peipsiääre vallaga piirnev Peipsi järve ala EELIS andmetel II kaitsekategooria loomade tõugja (Aspius aspius) ja III kaitsekategooria loomade võldase (Cottus gobio), vingerja (Misgurnus fossilis) ning hingi (Cobitis taenia) esinemisala. Rohunepi (Gallinago media) elupaigaks on Varnja poldri ala. Kaitsealustest taimedest on vallas esindatud III kategooriast villane katkujuur (Petasites spurius). 8.3. Kaitsemetsad Kaitsemetsad Metsaseaduse § 19 lg 1 tähenduses on Peipsi järve ranna piiranguvööndis olevad metsad. Kaitsemetsad on märgitud planeeringu kaardile nr 2 (Ehitustingimused). Vääriselupaiku valla territooriumil ei ole. 8.4.Kaitstavad looduse üksikobjektid Kaitstavaid looduse üksikobjekte Peipsiääre vallas ei ole. 8.5. Keskkonnaseire Seirejaamu Peipsiääre valla territooriumil ei ole. Peipsi järvel, Kasepää ja Varnja vahel, on linnustikuseire punkt (allikas: Tartumaa keskkond. Tartu, 2001), EELIS’e andmetel seirepunkti siiski pole. 8.6. Miljööväärtuslike ja väärtuslike maastike ning kaitse- , hoiualade ja püsielupaikade kaitse ja kasutamine Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis keelatud tegevused ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta ning sihtkaitsevööndis lubatud ja keelatud tegevused on ära toodud Looduskaitseseaduses (RT I, 2004, 38, 258). Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 43 seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega ja 2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi. (Looduskaitseseaduses ,RT I, 2004, 38, 258) 8.7. Kultuurimälestised Peipsiääre vallas paiknevad kultuurimälestised on Kultuurimälestiste riikliku registri alusel kokku kogutud alljärgnevasse tabelisse ja märgitud planeeringu kaartidele nr 1 (Maakasutus) ja nr 2 (Ehitustingimused). TABEL 15 Kultuurimälestised Registri nr Objekt Asukoht 4260 Kasepää kalmistu Kasepää alevik 4261 Kolkja kalmistu Kolkja alevik 4262 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Kolkja alevik, Kolkja kalmistu 4263 Varna kalmistu Varna alevik 4264 Varnja vanausuliste kalmistu Varnja alevik Need on kinnismälestised. Lisaks on vallas arvukalt (238) kunstimälestisi, milleks on peamiselt vallasmälestistena ikoonid ja ristid. Kultuurimälestiste kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvatres, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kaitsevööndis on keelatud maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd ning puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine (Muinsuskaitseseadus, RT I 2002, 27, 153). Kalmistul paiknevale kinnismälestisele kaitsevööndit ei kehtestata. PEIPSIÄÄRE VALLA ÜLDPLANEERING Koostanud: Vahur Nõgene, Kati Soonvald, Tatjana Olonen 44 8.8. Pinnaveekogud Peipsi järvel on vööndite lähtejooneks tavaline veepiir või kõrgastangu korral kõrgkalda serv. TABEL 16 Kaldakaitsevööndid ja kallasraja ulatus Jrk Veekogu Kalda piiranguvöönd (m) Ehituskeeluala (m) Veekaitse vöönd (m) Kallasrada (m) 1 Peipsi järv 200 100 20 10 Looduskaitsesaduses (RT I 2004, 38, 258) on ära toodud kalda kaitse eesmärk, mis on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndis keelatud tegevused on ära toodud Looduskaitsesaduses (RT I 2004, 38, 258). Samuti ka tegevused,