Avaleht
Üldinfo
Volikogu ja vallavalitsus
Majandus
Haridus ja sport
Kultuur
Kontakt
Pildialbum
Üldplaneering
Arengukava
Politsei
|
 |
PEIPSIÄÄRE VALLA ARENGUKAVA
2010 -2015
SISUKORD
Sissejuhatus ..........................................................................................................3
1.Asukoht ja arengulugu ..................................................................................4
1.1. Valla asukoht .....................................................................................................4
1.2. Loodus ja keskonnaseisund ...............................................................................4
2. Ajaloolis-kultuuriline taust .........................................................................4
2.2.Varnja .................................................................................................................5
2.3. Kasepää.............................................................................................................5
2.4. Kolkja ................................................................................................................6
2.5. Külade areng ......................................................................................................8
3. Kohaliku omavalitsuse peamised probleemid ......................................8
4. Tegevusvaldkonnad ......................................................................................8
4.1. Rahvastik ...........................................................................................................8
4.2. Haridus ..............................................................................................................9
4.2.1. Kool ................................................................................................................9
4.2.2. Lasteaed.........................................................................................................10
4.3. Sotsiaalsfäär ja tervishoid ................................................................................10
4.4. Kultuur ja sport ................................................................................................11
4.4.1. Raamatukogud ..............................................................................................11
4.4.2. Rahvamaja ....................................................................................................11
4.4.3. Muuseumid ...................................................................................................12
4.4.4. Kolmas sektor ...............................................................................................12
4.4.5. Kogudused ....................................................................................................13
4.4.6. Sport .............................................................................................................13
5. Tehniline infrastruktuur ...........................................................................14
5.1. Teed..................................................................................................................14
5.1.1. Riigiteed........................................................................................................14
5.1.2. Vallateed.......................................................................................................14
5.2. Jäätmemajandus ..............................................................................................14
5.3. Heakord ja keskkond .......................................................................................15
5.4. Turism ............................................................................................................. 16
5.5. Majandusolud ..................................................................................................16
5.5.1. Majandus ja ettevõtlus ..................................................................................16
6. Valla juhtimine..............................................................................................17
6.1. Juhtimine ja valmisoleks muutusteks...............................................................17
6.2. Valla jätkusuutlikus .........................................................................................17
6.2.1. Areng ............................................................................................................17
7. Arengukava vastuvõtmine, muutumine ja täitmine .........................18
KINNITATUD PEIPSIÄÄRE
VALLAVOLIKOGU MÄÄRUSEGA
nr.8 21.11.2007.a.
MUUDETUD PEIPSIÄÄRE
VALLAVOLIKOGU
MÄÄRUSEGA nr..8
31.03.2009.a.
MUUDETUD PEIPSIÄÄRE
VALLAVOLIKOGU
MÄÄRUSEGA nr. 8
13.04.2010.a.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on arengukava omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
Kõik üldplaneeringud ning seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad Peipsiääre valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.
Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast ning laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.
Käesoleva, aastateks 2008-2020 kavandatud arengukava strateegiline osa (visioon ja arengueesmärgid) on oma põhimõtetes järjepidev 2000. aastal volikogus vastu võetud ning järgnevatel aastatel täiendatud ja parandatud arengukavaga. Põhjalikumalt on uuendatud tegevuskava, samuti on arengukava alusel koostatud Peipsiääre valla üldplaneering aastani 2020.
Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) XIV ptk. §154 esimene lõik sätestab: “Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt”. Põhiseaduse § 155 ja § 157 järgi on vallal ja linnal kui kohalikel omavalitsuse üksustel, iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra määrab seadus. Seega ühe omavalitsuse (territooriumi) piires eelnevalt väljakujunenud olukorda ja kavandatavaid eesmärke seob arengukava (vt kohaliku omavalitsuse korralduse seadus e. KOKS §9, lk 3894).
Eesti Vabariigi põhiseadus tugineb ja selle lahutamatuteks osadeks on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Eesti Vabariik on alates 1.maist 2004.a. täieõiguslik Euroopa Liidu liige ja peab tegutsema Euroopa ühises õigusruumis. Kohalike omavalitsuste tegevust Euroopa Liidus reguleerib Euroopa Kohalike Omavalitsuste Harta (EKOH), mis jõustus Eestis 01.04.1995.a.
EKOH art. 4 lõige 3 ja KOKS § 2 põhimõtetele tuginedes, on elanike õigustatud huvidest ja vajadustest tulenev ning volikogu poolt vastu võetud arengukava valla kui administratiiv-territoriaalse üksuse, kohaliku omavalitsuse organi ja kogukondlike ühenduste elu korraldamise aluseks.
Eesti Vabariigis on vastu võetud rida seadusi, mis täpsustavad ja laiendavad valla või linna arengukava koostamise eesmärke ja põhimõtteid (valla- ja linna eelarveseadus; jäätmeseadus; noorsootöö seadus jne).
Mõistagi peab arengukava olema kooskõlas veel paljude teiste seadustega, eeskätt planeerimisseadusega, aga samuti valitsuse määrustega ja riigi üldiste majanduslike-poliitiliste suundumustega. Rahataotlused Euroopa Liidu abifondidest peavad olema kooskõlas arengukavadega.
1. ASUKOHT JA ARENGULUGU
1.1. Valla asukoht
Peipsiääre vald asub Tartu maakonna idaosas, geograafiline asend Ida-Eestis jätab ta Eesti mõõtmetes nii riigi kui maakonna ääremaaks, hoolimata Tartu lähedusest.
Teedevõrk, millest olulisim on valda läbiv Alatskivi-Kolkja-Varnja-Koosa maantee, on vaid osaliselt asfalteeritud. Perspektiivselt saab kasutada Peipsi järve veeteed eelkõige turismi mitmekesistamisel, rakendades oskuslikult turismi arenguks valla rahvuslikku ja usulist omapära. Valla pindala on 31 km2. Peipsiääre vald piirneb kahe naabervallaga: põhja pool Alatskivi vald, idast ja lõunast Vara vald. Valla idapiir ühtib Peipsi järvega Valla keskus asub Kolkja alevikus. Kolkja asub maakonnakeskusest Tartust 50 km. Kaugus Alatskivi on Kolkjast 8 km, Koosa külani 26 km. Ühendus keskustega on hea.
Oma pindalalt on Peipsiääre vald Tartu maakonna ja Eesti üks väiksemaid valdu. Rahvaarv 817 elanikku (seisuga 01.01.2010.a.) asetab valla samuti väiksemate hulka. Kogu Tartu (ilma Tartu linnata) maakonna rahvastikust moodustab Peipsiääre valla rahvastik 2,0%. Asustustihedus on 32,6 in/ km2, mis ületab Eesti keskmise (10,5 in/km2) pea kolmekordselt.
1.2. Loodus ja keskkonnaseisund
Maastik on lauskmaa, iseloomulik Peipsi madalikualale. Olulisi loodusressursse vallas ei asu. Kuna vallas ei asu tööstust, ega ka katlamaju on reostusolukord hea. Maanteede ääres esineb maapinnareostust, mis on korraldatav elanikkonna keskkonnaalase teadlikkuse kasvatusega. Probleemiks on prügila probleemi lahendamine.
Jõed ja looduslikud siseveekogud vallas puuduvad. Valla piiriks olev asuvas Peipsi kalda aladel asuvad kalade kudemisalad. Iseloomulik on Peipsi kallas oma arvestatavate pilliroostikega.
Suuremad metsaalad asuvad valla lääneosas. Kaitse alla ei ole siin metsi võetud.
Kasutatava maa üldpindala on 2041 ha, sellest haritavat maad 235 ha, looduslikku rohumaad 112 ha ja metsamaad 1694 ha .
Valla piirkonda iseloomustab suurem aktiivsete õhutemperatuuride summa, pikem vegetatsiooniperiood, väiksem sademete hulk kui Eesti keskmisena. Oma mõju kliima pehmendajana mängib Peipsi.
Valla absoluutne kõrgus merepinnast on 30-34 m. See on ainult natukene üle keskmise Peipsi järve veetaseme (30 m). Siinsed mullad kuuluvad Varnja -Võõpsu mullastiku valdkonda, kus valitsevad niisked ja liigniisked leet-glei- ja turvastunud leet-glei mullad. Vähem on leedemuldi ja soomuldi.
2. AJALOOLIS-KULTUURILINE TAUST
Peipsiääre vald hõlmab kolm ligi 400 aasta eest siia asunud põliste kommetega vene vanausulistealeviku (Kolkja, Kasepää, Varnja)ning kaks küla (Sipelga ja Savka). Kahel pool asulaid läbivat tänavat paiknevad tihedalt kõrvuti eriilmelised nikerdustega kaunistatud elamud. Aastasadu on siinsed elanikud püüdnud säilitada oma kultuuri, usku, traditsioone.
2.2. VARNJA
Varnja põhiliselt vene elanikkonnaga kaluriasula (esmateated 1582, Warnia, hiljem Waronja) tekkis kindlama külana 18. sajandil. Vanast kultuuriloost on teada, et Varnja kunagises vallakoolis oli 1879.-1880. a. abiõpetajaks Jakob Liiv, kes siit siirdus Triigi-Avispeale.
Varnja palvemaja
Varnja (ven Вoрoнья) on üks vanimatest kaluriküladest Peipsi järve kaldal, mida mainitakse kirjalikes allikates alates 1582. aastast. Kavastu mõisa maadel asuv küla on Peipsimaa fedossejevlaste keskus. 1785. aastal õnnistati sisse avar puidust palvemaja 1820ndatel aastatel oli Varnja koguduse kirikuõpetaja Ivan Nikitin, keda peeti Dorpati maakonna vanausuliste vanemaks. 1833. aastaks oli Varnja külas ligi 350 eri seisustesse kuuluvat vanausulist ning umbes 100 pärisorja. Kogudus loodi 1835. aastal. XIX sajandi keskel leidis aset kohtulik arutamine, mille käigus paljastati kirikuõpetajaid, kes ristisid õigeusklikke ümber vanausku. Süüdistused esitati ka Varnja kirikuõpetaja I. Nikitinile. 1871. aastaks oli Varnja koguduses kuni 600 liiget.
XX sajandi alguseks oli palvemaja lagunemise äärel ning S. Fomini algatusel kogutud kohalike elanike annetuste eest tehti kubermangu arhitektile ülesandeks projekteerida uus palvela. Vana puidust palvemaja asemele ehitati telliskividest pühakoda, mis õnnistati sisse 1903. aasta 15. juunil. Palvemaja erilisus seisnes selles, et see ehitati parvedele, mis paigaldati õõtspinnase tõttu. Viietasandilise ikonostaasi maalis F. Mõznikov. Pärast 1905. aasta revolutsiooni osalesid varnjalased vanausuliste kongressidel. Kirikuõpetaja Karp Tihhonovitš Krassovski esindas Varnja kogudust 1906. aasta kongressil Vilniuses. 1916. aastaks oli koguduses üle 700 liikme. Kirikuõpetaja oli Kasepää valla Varnja küla talupoeg Simeon Fjodorovitš Kuznetsov, kes pidas jumalateenistusi üle neljakümne aasta. Sel perioodil kasvas kohalike vanausuliste kirjaoskus, alates 1913. aastas alustas tööd üheklassiline ministeeriumi kool.
Pärast 1917. aastat ulatus Varnja elanike arv tuhandeni. Peamiselt tegeleti kalapüügi ja köögiviljakasvatusega. Kolm neljandikku Varnja elanikest olid venelased, valdavalt vanausulised. Eesti Vabariigi ajal registreeriti Varnja vanasuliste kogudus 1924. a, aastatel 1926 ja 1936 toimus koguduse ümberregistreerimine.
Silmapaistev sündmus Varnja vanausuliste kogukonna jaoks oli VII vanausuliste kongress, mis toimus 19. ja 20. oktoobril 1930. a ning millest võtsid osa aukülalised Poolast ja Lätist.
1995. a taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liit ja Varnja pomoorlaste kogudus kuulub selle koosseisu.
2003. aasta 15 juunil tähistati Varnja palvemaja sajandat aastapäeva, milles osalesid paljud koguduse liikmed ja mitmed aukülalised.
2.3. KASEPÄÄ
Kasepää alevik hõlmab endised Vana- ja Uus-Kasepää . Kaks esimest on tekkinud 18. sajandil (Kaszepehe, Kassepäh).
Kasepää palvemaja
Kasepää küla on teada 1582. aastast (Kazepe). Juba tol ajal elasid külas nii venelased kui ka eestlased. Osa venelasi tuli siia Valge mere äärest, tuues endaga kaasa Solovetski kloostri ikoonid. 1830. aastate alguses elas Kasepääl veidi üle 500 fedossejevlase, kellel oli olemas oma palvemaja. Kohaliku pärimuse järgi ehitati palvela XVIII sajandi keskpaigas. 1930. aastal viidi see mujale ja see oli ainuke Peipsiäärne palvemaja, mida ei pitseeritud kinni Nikolai I vanausuliste vastu suunatud repressioonide ajal. Kuigi palvemaja lagunes, ei lubatud seda remontida vastavalt 1826. aasta ukaasile, mis keelas vanade palvelate remondi ja uute ehitamise. 1860ndal aastal üritas õigeusu kirikuõpetaja M. Malein viia demonteeritud palvemaja üle Varnjasse, kuid Kasepää vanausulised avaldasid selle vastu protesti. 1862. aastal ehitas koguduse liige Timofei Ivanovitš Skorodumov oma vahenditest uue palvemaja ning andis selle üle kogudusele. XIX sajandi lõpus oli Kasepää koguduses 515 liiget (250 meest ja 265 naist) ning palvelat tuli laiendada. 1902. aastal projekteeris uue palvemaja kubermangu arhitekt V. Schilling. Selle kapitaalremont teostati 1915. aastal.
Pärast 1906. a 17. oktoobri usuvabaduse seaduse vastuvõtmist legaliseeriti Kasepää vanausuliste kogudus, millele anti 12. juunil 1908. a ametlik nimi Liivimaa kubermangu Tartu (Jurjevi) maakonna Kasepää vanapomoorlaste kogudus. Kasepää 689-st elanikust 542 kuulus vanausuliste kogudusse.
Eesti Vabariigi ajal registreeriti Kasepää kogudus ametlikult ümber 1926. aasta märtsis.
1930. aastaks ulatus koguduse liikmete arv 807 inimeseni. Palvemaja ikonstaasi uuendasid G. Frolovi töökoja meistrid. Kasepää vanausulised olid kõigi Eestimaa vanausulitse ühinemise algatajate hulgas. 1923. a 21. novembril toimus Kasepää palvemajas Peipsimaa vanausuliste koosolek.
Nõukogude võimu tulekuga jäi Kasepää vanausuliste kogukonna elu soiku, kuid ei lakanud täiesti. 10. augustil 1945. a registreeriti kogudus Kasepää Vanausuliste koguduse nime all. 1946. aastal oli koguduses 478 liiget, 1947. aastal – 416. Jumalteenistusi peeti pühade ajal.
2003. a kevadest täidab Kasepää kirikuõpetaja kohustusi Andrei Ivanovitš Sergin. Pikki aastaid juhib koguduse nõukogu tööd Jevstolija Andrejevna Amelkina. Palvemaja külastavate koguduse liikmete arv ulatub 200 inimeseni.
1995. aastal taastati Eestimaa Vanausuliste Koguduste Liit, millesse kuulub ka Peipsimaa Kasepää kogudus.
2.4. KOLKJA
Kolkja on Peipsiääre valla keskus. Valla suurus on 18 km2, ta hõlmab ligi 400 aasta eest siia asunud põliste kommetega vene vanausuliste ridakülad: Kolkja, Kasepää, Varnja. Maastikus valitsevad niisked rohumaad ja liivastele tasandikele rajatud köögiviljaaiad. Kogu järve randa palistavad kalurikülad, mis nüüd koondatud kolme peamisse asulasse - Kolkja (end. Savka, Suur- Väike-Kolkja ja Sohvia), Kasepää (Vana- ja Uus-Kasepää) ning Varnja alevikku.
Väike-Kolkja palvemaja
Väike-Kolkja fedossejevlaste kogudus eksisteerib alates 1770. aastast (teiste andmete järgi juba 1740. a). Koguduse liikmed arvavad, et esimene palvemaja ehitati aastal 1710. XIX sajandi alguses muutus fedossejevlaste kogukonna keskuseks Väike-Kolkja küla, mis asus Alatskivi mõisa maadel Tartumaal. XIX sajandi lõpuks oli külas 79 maja ja 444 elanikku, mis ületas Suur-Kolkja elanike arvu. Alates 1974. aastal ehitati külasse puidust palvemaja pindalaga 163,2 m2, mis mahutas korraga 300 inimest.
Kolkja fedossejevlaste kogudus registreeriti ametlikult Liivimaa kubernangu valitsuse poolt 8. märtsil 1908. a. Selleks ajaks oli koguduses 584 liiget.
Eesti Vabariigi ajal jätkus Väike-Kolkja vanausuliste kogukonna areng. 1920. aastate lõpus alustati palvemajas kapitaalremonti, ent vana palvemaja oli sedavõrd väike ja niivõrd halvas seisus, et 1928. aastal rajati uus puitpalvela. Palvemaja ehituseks vajalike vahendite kogumist organiseeris Pjotr. Baranin.
1930. aastaks oli Kolkja fedossejevlaste koguduses 485 liiget.
16. veebruaril 1945. a registreeriti kogudus, millesse kuulus tol ajal 394 liiget, ümber nime all Väike-Kolkja Vanausuliste Kogudus. Kogudus sai tasuta ja tähtajatuks kasutamiseks vask- ja puitikoonidega kaunistatud palvemaja, kirikuriistad, muu vara ja palvemaja juurde kuuluvad abiruumid.
Alates 1990. aastate algusest viib jumalateenistusi läbi Varvara Jevstignejevna Prigoževa. Praegusel ajal kuulub Väike-Kolkja kogudus Eesti Vanausuliste Koguduste Liitu. Koguduses on 120 perekonda.
Suur-Kolkja
Suur-Kolkja küla (ven Большие Кольки) asub Tartumaal Peipsiääre vallas Kallaste linna lähistel. Kolkja esmamainimine jääb aastasse 1592 (Kolko). Suur-Kolkjas asub pomoorlaste kogudus.
1802. aastal ehitati Kolkjasse puidust palvemaja. 1830. aastate alguseks oli koguduses üle 500 eri seisusest liikme. Vanausuliste tagakiusamise ajal, 1830. aastate keskel konfiskeeriti palvemajast vanaaegsed raamatud, mis saadeti Pihkva vaimulikku konsistooriumi. Kirikuõpetaja P. Saveljev saadeti välja Wesenbergi (Rakveresse) ning anti politsei järelevalve alla. Siis pöördusid Kolkja vanasulised kuberneri poole palvega määrata neile uus kirikuõpetaja. Neile soovitati pöörduda ühisusu preestri poole.
Et vana palvemaja oli pikka aega kinni pitseeritud, muutus see kasutamiskõlbmatuks. Uue puitpalvela ehitasid pomoorlased Suur-Kolkjasse 1877. aastal, kuigi ametlik luba remontida vanu palvemaju ja ehitada uusi saadi alles 1883. aastal. Uut palvemaja kaunistasid iidsed Baraninite suguvõsale kuulunud ikoonid. 1891. aastal esitas palvemaja hooldaja Gurjan Fjodorovitš Baranin võimudele taotluse palvela uuendamiseks ning sai loa hoone vooderdamiseks laudadega, kuid nõudega säilitada ehitise välisilme. XIX sajandi lõpus elas Suur-Kolkjas ligi 300 vanausulist.
12. mail 1907. a registreeriti Suur-Kolkja pomoorlaste kogudus ametlikult Liivimaa kubermangu valitsuse poolt. Selleks ajaks oli selles 544 liiget. 1913. aastal teostati palvemaja kapitaalremont. Eesti Vabariigis toimus koguduse ümberregistreerimine kahel korral – 1926. ja 1936. aastatel.
1928. aastal osalesid Suur-Kolkja koguduse delegaadid vanausuliste kongressil, millel kogudus arvati Eesti Vanausuliste Liidu liikmeks. 1920. aastate lõpus – 1930. alguses oli Suur-Kolkja koguduses 505 liiget.
Nõukogude perioodil registreeriti kogudus 16. veebruaril 1945. a nime all Kolkja Vanausuliste Kogudus. Koguduse liikmed elasid Suur- ja Väike-Kolkjas, Sohvijas ning Sipelga külas. 1946. aasta lõpuks oli koguduses 573 liiget, 1947. aastal juba 587.
1990. aastatel algas Suur-Kolkja kogukonnaelu taassünd. Erilist tähelepanu pööratakse noorte kasvatamisele vanausu vaimus. Suur-Kolkja koolis on sisse viidud õppeaine „Vaimne areng”, Marina Avdejeva juhatuse all tegutseb lastekoor, mis esitab vanu vaimulikke värsse. Zoja Kutkina ja Natalja Djukova õpetavad lastele kirikuslaavi keelt. 1998. aastal avati Suur-Kolkjas vanausuliste muuseum, mida juhatab Anna Portnova.
2.5. Külade areng.
Peipsiääre vallas on 3 alevikku ja 2 küla.
Põhiliseks probleemiks on:
vananev elanikkond;
teede amortiseerumine;
elatusallikate puudumine;
3. KOHALIKU OMAVALITSUSE PEAMISED PLOBMLEEMID
Eesti Vabariigi põllumajandus- ja regionaalpoliitika tulemusel tekkinud majanduse madalseis endises põllumajanduspiirkonnas
Investorite puudus
Puuduvad töökohad kõrgelt kvalifitseeritud inimestele
Noorte lahkumine ja ajupotentsiaali äravool
Käega löönud inimeste suur osakaal
Vaba tööjõu madal kvaliteet
4. TEGEVUSVALDKONNAD
4.1. Rahvastik
Rahvastiku vanusstruktuuris kaldub ülekaal pensioni- ja mittetööealiste poolele. Loomulik iive on negatiivne, mida mõnevõrra leevendab sisseränne. Vallas elavast 817 inimesest 51,8% on mehed ja 48,2% naised. Kogu elanikkonnast on tööealisi 50,6% ja pensioniealisi 31,5%, õpililasi on 13%, koolieelikuid on 4,5%. Kogu elannikkonnast on (0-15) 83 inimest, (16-64) 502 inimest, (65- ..) 232 inimest.
Rahvastiku areng sõltub suurel määral riigi rahvastiku- ja regionaalpoliitikast. Vald omalt poolt saab rahvaarvu püsimisele kaasa aidata vaid kaudsete vahenditega. Rahvastik võib suureneda sisserände tulemusena. Peipsiääre valla eelisteks on meeldiv looduskeskkond ja aktiivne kultuurielu.
Vajalikud tegevused:
Ettevõtluse soodustamine uute töökohtade tekkeks
Infrastruktuuride kvaliteedi tõstmine
Keskonnahoidlik eluviis
Kultuurielu edasiarendamine
4.2. Haridus
4.2.1. Kool
Peipsiääre vallas on üks kool: Kolkja Põhikool. Kolkja põhikoolis on kokku 73 õpilast ja 11 õpetajat. Mujal koolides õppivaid lapsi oli 7.
Peipsiääre vallas on alates 1990-st aastast on toimunud laste arvu pidev vähenemine. See on tingitud sündide vähenemisest ning mõningate laste suundumisest teistesse koolidesse.
Koolid vajalikkus ümbruskonnale on oluliselt tähtis.
Koolil tuleb jätkata rahaliste ja aineliste vahendite ratsionaalset kasutamist ning õpetajaskonna maksimaalseks rakendamiseks,samuti jätkata konkurentsivõimelise põhihariduse andmist; vajadusel suunata õpetajaid vastavatele täienduskoolitustele.
Vajalikud tegevused:
luua võimalused kõigi õpilaste edasiarendamiseks vastavalt nende võimetele - pakkudes edukatele lisateadmisi, nõrgematele järelaitamisi läbi tugiõppe;
läbi huvitegevuse arendada kunstihuvi ja süvendada omakultuurialast õpetust tagamaks laste püsiv side omakultuuriga;
läbi spordiringide ja spordivõistluste tagada laste tugev tervis ning head sportlikud saavutused.
Investeeringute vajadus:
ventilatsiooni rajamine
Kolkja Põhikooli spordisaali renoveerimine
Joogivee puhastusseadmete paigaldamine
Õpilaste ja vallaelanike vabaaja korralduseks on tarvis:
ehitada Kolkjasse spordiväljak koos vastavate rajatistega ja pallimänguplatsidega
Investeeringute vajadus:
spordiväljaku väljaehitus
4.2.2. Lasteaed
Lasteaia põhitegevuseks on lastele alushariduse andmine ja laste ettevalmistamine kooliks. Eesmärgiks on kindlustada lastele turvaline ja lapsesõbralik keskkond ning laste igakülgne areng.
Investeeringute vajadus:
Ventilatsiooni seadmete paigaldamine
4.3. Sotsiaalsfäär ja tervishoid
Sotsiaalne keskkond on suhteliselt turvaline.
Riskirühmadele on tagatud sotsiaalsete teenuste kättesaadavus, Valla eelarvest on toetatud vähekindlustatute toimetulekut, eraldades selleks rahalisi vahendeid.
Perearstitöö korraldamine on parandanud tervishoiuteenuste kvaliteeti. Vallas töötab konstaabel. Kiirabi ja päästeteenistus asuvad vallast 8-20 km kaugusel Alatskivil, millega on tagatud piisav hädaabiteenus.
Lasteaed ja 9-kl põhikoolkool rahuldavad elanike vajadused, mõnevõrra on probleeme kvalifitseeritud kaadri leidmisega kooli. Üheks faktoriks on spetsialistidele kaasaegse elamispinna puudumine.
Tööturg vallas ja selle ümbruses on piiratud ning sellest tingitult toimub kvalifitseeritud tööjõu äravool, mida pidurdaks ääremaadele suunatud majanduspoliitika.
Valla sotsiaaltöö eesmärgiks on isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamine ja toimetulematuse puhul abi osutamine. Sotsiaalse erivajadusega isiku ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.
Arvestades vanemate inimeste suurt osakaalu vallaelanikkonnas on vajalik senisest rohkem tegeleda nende probleemide lahendamisega.
Vajalikud tegevused:
töö riskirühmadega;
koostöö mittetulundusühingute ja kohalike kogudustega sotsiaalprojektides;
sünnitoetuste eraldamise jätkamine.
erandjuhtudel surmatoetuse maksmine.
Tervishoiu valdkonnas on vajalik: arvestades vanemaealiste inimeste suurt osakaalu vallaelanike hulgas on vajalik esmase arstiabi kättesaadavuse tagamine valla territooriumil.
Vajalikud tegevused:
arstipunkti säilitamine Kolkjas
Investeeringute vajadus:
Perearsti punkti renoveerimine: 2 korruse ümber ehitamine, katuse remont ja välisseinte soojustamine.
4.4. Kultuur ja sport
Peipsiääre vallas on 2 raamatukogu, Rahvamja, Kolkja Vene Vanausuliste Muuseum ja muuseumi filiaal Varnjas, MTÜ Varnja Perekonna Selts, 4 tegutsevad vanausuliste palvemaju. Vallas tegutseb spordiklubi „Peipsiäärsed“, mille osalejad on saavutanud edu kreeka-rooma maadluses ja jalgpallis. Spordirajatistest on vallas kasutatavaks on Kolkja Põhikooli spordisaal. Avaüritusteks kohta ei ole.
4.4.1. Raamatukogud
Peipsiääre vallas töötab 2 raamatukogu: Varnjas ja Kolkjas. Läbi kogu oma ajaloo on nad oma piirkonna elanike jaoks olulised olnud. Viimastel aastatel seoses trükiväljaannete kallinemisega ning infotulva järsu tõusuga on veelgi enam kasvanud elanikkonna vajadus raamatukogude poolt pakutavate teenuste järele. Selle kinnituseks on asjaolu, et vaatamata rahvastiku mõningasele vähenemisele ning vananemisele piirkonnas, on meie raamatukogude lugejate arv püsinud suhteliselt stabiilsena.
Sellest tulenevalt on nende töö põhieesmärkideks:
kvaliteetse lugejateeninduse pakkumine oma teeninduspiirkondade elanikele
kirjasõna kättesaadavuse tagamine raamatufondide nõuetekohase ja lugejaskonna vajadusi silmas pidava komplekteerimise kaudu.
toimimine kohaliku teabe- ja infokeskusena, avalikustatud teabele vaba juurdepääsu tagamine avaliku internetipunkti teenuste pakkumise kaudu.
laiendada raamatukogude kasutatavat pinda Valla raamatukogude tööd korraldavad raamatukogude juhatajad, kes lisaks tavapärasele lugejateenindusele organiseerivad ka kirjandusliku sisuga üritusi piirkonna elanikele.
Investeeringute vajadus:
Varnja Raamatukogu renoveerimine:
a) rajada ajakohane kanalisatsioonisüsteemi ja veerežiimi,
b) aknade välja vahetamine,
c) terve hoone sise – ja välis remont.
4.4.2. Rahvamaja
Rahvamaja töö korraldamisel on oluline:
omakultuurialase tegevuse jätkamine ning laiendamine;
suurendada noortele suunatud tegevust ning leida nende hulgast algatusgrupp, kes on võimeline korraldama noortepäraseid üritusi;
Investeeringute vajadus:
rahvamaja arenguks on vaja hoones paigaldada ventilatsiooniseadmed, teostada välisseinte remont, siseruumide ja katuse remont.
4.4.3. Muuseumid
Kolkja Vanausuliste muuseum asub vallamaja endises majas. Põhilisteks eksponaatideks on kohaliku vanausuga seotud asjad. Aastas külastab muuseumi liigikaudu 5000 inimest.
Varnjas asuv muuseumi filiaal tegutseb Peipsiääre vallale kuuluvas majas.
Vajalikud tegevused:
saavutada tuntav riiklik toetus
Kolkja vanausuliste muuseumi laiendamine (vanausuliste talumaja koos saunaga ja kõrvalhoonetega välja ehitamine)
korrastada muuseumi vastas olev rannaosa , ehitada vaatetorn.
Investeeringute vajadus:
Kolkja vanausuliste muuseum: rajada 19. sajandi vanausulise elamu juurde kuuluvad atribuudid – ehitatakse kõrvalhoone -“hoov“; suitsusaun ja sibulakuivatus alused vnk „polotje“, hoone sees ehitada vene ahi ja ležanka.
korrastatakse muuseumi vastas olev maa-ala (kaevatakse paadisadam ja muretsetakse paadid; turistide tarbeks ehitatakse vaateplatvorm ja torn)
Kolkja Muuseumi maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja rakendamine
4.4.4. Kolmas sektor
Vallas omab suurt tähtsust kolmanda sektori tekkimine ja tegevus.
Peipsiääre vallas tegutseb MTÜ Varnja Perekonna Selts, MTÜ „Spordiklubi Peipsiäärsed“ , MTÜ „Piiri Peal“, MTÜ Kolkja puhkeküla, MTÜ Peipsimaa Kulastuskeskus ja MTÜ Rusalia.
Vajalikud tegevused:
jätkata kolmanda sektori omaalgatusliku tegevuse projektipõhist toetamist;
kaasata kolmas sektor valla põhilisemate probleemide lahendamisse;
ehitada Kolkja alevikus Külaseltsi maja (multifunktsionaalne külamaja)
Investeeringute vajadus:
Kogukonna-külastuskeskuse ehitamine Kolkja alevikus (MTÜ „Piiri Peal”)
„Varnja Perekonna Seltsi“ maja:
a) rajada kanalisatsioonisüsteem koos puhastusseadmetega,
b) muuseumi vastase kanali puhastamine ja kanali sügavdamine - väljapääsuga Peipsi
järvele ,
c) muretseda paadid ja kalatarbed, ja nende välja panemine, ehitatud vaateplatvormile
4.4.5. Kogudused
Peipsiääre valla territooriumil tegutsevad Suure-Kolkja Vanausuliste, Väike-Kolkja, Kasepää ja Varnja kogudused.
Koguduste eesmärgiks on säilitada vanausuliste usuelu ja kirikuhoonete ülevalpidamine. Koostöös vallaga korraldatakse surnuaedade korrashoidu.
Vajalikud tegevused:
jätkata vallavalitsuse koostööd kogudustega,
.
Investeeringute vajadus:
vanaslaavikeelsete kirikuraamatute restaureerimine Varnja palvemajas
Varnja palvemaja renoveerimine ja uue kellatorni ehitamine
Kolkja surnuaia piirdeaia renoveerimine
Kalmistutel vanade puude maharaiumine
4.4.6. Sport
Vallas viljeletakse mitmeid spordialasid. Populaarsemad neist on jalgpall ja kreeka-rooma maadlus.
Vajalikud tegevused:
spordiklubi tegevuse soosimine ja abistamine;
Kolkja spordiväljaku ehitus.
Investeeringute vajadus:
spordiväljaku detailplaneeringu algatamine ja rakendamine;
spordiväljaku ehitus.
5.TEHNILINE INFRASTRUKTUUR
Kohalikud teed vajavad hooldust. Raha tuleb eraldada kohalike teede korrashoiuks. Samuti on vaja rajada bussipeatuse ootepaviljon Kolkjas.
Telefonside võimalusi vallas on piisavalt. Vallavalitsuses, Kolkja ja Varnja raamatukogudes on interneti püsiühendus. GSM-mobiilside kvaliteet erinevate operaatorite poolt on erinev. Erinevate telefoniliikide kasutamisvõimalused on parandanud elanikkonna sidevõimalusi.
5.1. TEED
5.1.1. Riigiteed
\"Riigimaanteede ehitamise ja remontimise kava aastaiks 2001 - 2010\" raames teostatada alljärgnevate kruusateede mustkatte alla viimine:
1) Teelõik Varnja –Kasepää.
5.1.2. Vallateed
Tänavavalgustuse lõpuni ehitada Kolkja, Kasepää ja Varnja alevikutes.
Vajalikud tegevused:
inventariseerida vallateed;
inventariseerimise tulemuste alusel koostada vallateede arengukava ja sellest lähtudes korrastada vallateed, alustades enim tähtsust omavatest teedest;
koostöös Ida piirivalve Piirkonna, Siseministeeriumi ja Piirivalve- ametiga saavutada kokkulepped riigikaitselist tähtsust omavate vallateede korrastamise sihtotstarbeliseks rahastamiseks.
Investeeringute vajadus:
vallateede korrastamine:
a)Varnja teelõik ( Pjotr Lovjagin´i majast kuni uue teeni)
b)Varnja Vešnitsa tänava 500 m.suuruse teelõigu remont.
5.2. Jäätmemajandus
Jäätmemajanduse suurimaks probleemiks on jäätmete ladustamine loodusesse. Prügi kogumine ning ladustamine loodussõbralikel meetoditel on kallis ja paljud inimesed pole selle investeeringu vajalikkusest veel aru saanud. Pikemas perspektiivis on kindlasti vajalik üle minna sorteeritud olmejäätmete kogumisele. Probleemidele lahenduste leidmise ja nende rakendumise üheks eelduseks on inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine, jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine.
Probleemid:
Olmejäätmete ladustamine loodusesse
Olmejäätmeid kogutakse sorteerimata kujul
Lähtudes Eesti riigi keskkonnapoliitikast kuuluvad väikesed prügilad sulgemisele. Samal ajal tahetakse saavutada jäätmete äraandmine sorteeritud kujul.
Vajalikud tegevused:
likvideerida ebaseaduslikud prügi maha panemise kohad
korrastada asuv prügi kogumise ja äraveo kohad
saavutada elanikkonna poolt jäätmete äraandmine sorteeritud kujul.
Investeeringute vajadus:
prügilate sulgemine ja rekultiveerimine;
prügikogumiskohtade korrastus;
jäätmehoolduseeskirja muutmine.
5.3. Heakord ja keskkond
Heakorra ja keskkonnakaitseliste probleemide lahendamine omab kaasaegses maailmas järjest enamat tähtsust. See eeldab omakorda ökonoomsete ja efektiivsete tehniliste lahenduste rakendamist ning valla elanike sealhulgas eriti noorte keskkonnateadlikkuse tõstmist.
Vajalikud tegevused:
koostöös vallaelanikega, eriti noortega korraldada nende keskkonnateadlikust tõstvaid üritusi - heakorrapäevad, näitused;
Kolkja, Kasepää ja Varnja surnuaedadel vanade kuivade puude likvideerimine.
Investeeringute vajadus:
välja arendada puhketsoonid Peipsi järve kaldal koos kõige vajalikuga: prügikonteinerid, tualetid, riietuskabiinid jne;
Kolkja Põhikooli hoone vastas asuva salu korrastamine: maapinna tasandamine ja kõnniteede rajamine;
korrastada rannatsoonid Kolkja, Kasepää ja Varnja alevikutes;
teedeäärsete kraavide korras hoidmine;
tänavavalgustuse rekonstrueerimistööde lõpetamine Kasepää, Kolkja ja Varnja alevikutes.
5.4. Turism
Turismi areng omab valla jaoks järjest suuremat tähtsust.
Vajalikud tegevused:
turismiinfo kogumine, süstematiseerimine, turismiinfo materjalide valmistamine, avalikustamine;
töö erinevate turismiprojektidega, sh rahvusvaheline koostöö, koostöö valla ettevõtjatega.
Valla turismi-maine kujundus.
kohalike vaatamisväärtuste laialdasem tutvustamine
arendada olemasolevaid muuseume ja teha nad laialt tuntuteks
Vald korraldab oma territooriumil asuvate turismiobjektide korrastamist (peamiselt vanausuga seotud paigad) ja uute objektide loomist. Peamine suund on Peipsiäärse piirkonna arengule kaasaaitamine osalemise kaudu Peipsiveere Arengu Sihtasutuse töös.
Investeeringute vajadus:
Peipsi järve kaldal puhketsoonide ja suplemiskohtade rajamine.
5.5. Majandusolud
Inimeste majanduslik aktiivsus ei ole eriti kõrge. Valla majandusstruktuur on tagasihoidlik ja ettevõtlus mitterahuldavalt arenenud. Eelarvelistes asutustes töötab ligi viiendik vallas rakendatutest ja nendest töökohtadest on enamik seotud haridusega. Ettevõtlust ei soodusta kohapealse initsiatiivika kvalifitseeritud kaadri, piisava riskijulgusega inimeste ning ettevõtlust soosiva psühholoogilise kliima puudumine, vallavalitsuse poolt vähene töö- ja tootmisvõimaluste reklaamimine. Eraettevõtluses suurimad tööandjad on seotud kalapüügi ja töötlemisega. Selline tegevus on seotud aga kalavarude ja püügikvootidega, mis pärsib ettevõtluse arengut. Perspektiivseks tegevusaladeks võiks pidada turismi ja Peipsi pilliroo varude kasutuselevõttu. Traditsiooniline sibula ja köögiviljakasvatus on ahenenud ebapiisava turustusvõimaluste tõttu. Perspektiivi sellisel alal oleks, kuna isegi EU-sse ekspordiks on olemas kvoot, vajaka jääb aktiivsest ja jõulisest müügikampaaniast. Samuti tuleks senist köögiviljandust arendada mahepõllumajandusena, mis annaks tootjale võimalusi taotleda toetusi. Vajalik oleks seega senist tegevust arendada organisatoorses laadis, et siinne kaup jõuaks kvaliteettoodanguna turule. Ettevõtluse arengut pärsib kohaliku elanikkonna kõrge keskmine iga ja eesti ja võõrkeelte mittetundmine.
5.5.1. Majandus ja ettevõtlus
Selles valdkonnas on valla ülesandeks saavutada ettevõtluse jaoks oluliste infrastruktuuride korrastamine. Silmas tuleb pidada valla ressursside ja ettevõtlusalaste võimaluste tutvustamist võimalikele huvigruppidele valla kodulehekülje ja erinevate trükiste kaudu. Luua pidev koostöö valla ettevõtjatega, kaasata neid valla arengu seisukohalt oluliste küsimuste aruteludesse.
Vajalikud tegevused:
piirkondlike ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu raames ettevõtlust soodustavate projektide algatamine;
koostöö Tartumaa Omavalitsuste Liiduga ettevõtluse tugisüsteemi, Peipsiveere Arengu Sihtasutuse, tegevuse jätkamise eesmärgil;
kohapealsete koolitusvõimaluste laiendamine koostöös Peipsiveere Arengu Sihtasutusega ning teiste lähipiirkonnas asuvate arenguinstitutsioonidega;
käivitada valla ettevõtjate ümarlaud;
olemasolevate ressursside kasutuselevõtu projektide algatamine;
ühistegevuslike projektide algatamine;
kutsesuunitlustöö tõhustamine valla noorte hulgas.
6. VALLA JUHTIMINE
6.1. Juhtimine ja valmisolek muutusteks
Valla Volikogu ja Vallavalitsus on teotahtelised. Vallavalitsusse on kaasatud erinevate huvigruppide esindajaid. Valla elanikkonna informeeritus vallavalitsuse tegemistest on piisav, seda soodustab elanikkonna tiheasustus, mis tugevdab sidet vallavalitsuse ja elanike vahel.
Vajalikud tegevused:
Volikogu liikmete ja vallaametnike koolitamine
Vallaametnike ametiülesannete täiendamine ja täpsustamine
Valla elanike aktiivsem kaasamine valla juhtimisse.
6.2.Valla jätkusuutlikkus
6.2.1. Areng
Arengu eeldused:
Peipsi valla arengu eeldusteks on valla asendist, loodusest, valla ajaloolisest ja kultuurilisest eripärast tulenevate võimaluste maksimaalne kasutamine.
Valla märkimisväärseteks arengu eeldusteks on:
geograafiline asend
Peipsi järve lähedus
looduslik ressurss
puhas loodus
internetiside olemas olu; telefonside (s.h. GSM mobiilside) normaalne toimimine
ajaloolisel, etniliselt ja kultuuriliselt erinev rahvastikusituatsioon.
Arengupõhimõtted:
turvalise elukorralduse, vajaliku infrastruktuuri, haridus- ja sotsiaalteenuste tagamine valla elanikele.
valla erinevate struktuuriüksuste omavaheline infovahetus ja koostöö valla arengu huvides;
töö noortega ja nende kaasamine valla arenguprojektidesse;
koostöö regionaalsel tasandil;
negatiivsete protsesside (rahvastiku vähenemine ja vananemine, teatud osa infrastruktuuri; teede halvenemine) aeglustamine ning suunamine positiivsesse arengusse;
valla arengu lähimate ja kaugemate eesmärkide ning tegevuste omavaheline seostamine;
valla erinevate piirkondade ühtlustatud arengu tagamine;
erinevate projektide ja eelarvete koostamisel aluseks olemine.
7. ARENGUKAVA VASTVÕTMINE, MUUTMINE JA TÄITMINE
Arengukava elluviimine toimub iga-aastase valla eelarve, riiklike investeeringute ja
erinevate toetuste (projektide) abil.
Arengukava täitmist kontrollib ja hindab vallavolikogu, kes iga aasta teeb analüüsi ja kokkuvõtte saavutatust. Järgneva aasta tegevused määratakse kindlaks enne uue eelarve vastuvõtmist ja seejärel seotakse tegevused eelarvega.
Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja täitmise kontroll on volikogu pädevus. Arengukava täitmise ja projektide teostamise eest vastutab vallavalitsus. Arengukava täitmist kontrollitakse pidevalt. Igal aasta lõpus täpsustatakse järgmise aasta investeeringute vajadused, tähtajad ja maksumused.
Peipsiääre vallavolikogu esimees
Maria Dudkina
Peipsiääre valla arenguks kavandatud tegevused Kolkjas aastateks 2008 – 2012
OBJEKTI NIMETUS
AEG
MAKSUMUS
FINANTSEERIMINE
1
2
3
4
Vene Vanausuliste muuseumi ehitamine
piirdeaia ehitamine
detailplaneering
muuseumi ümbruse territooriumi ja ranna korrastamine
hoone renoveerimine
vene ahju ja ležanka ehitamine
2007-2008
70,000 krooni
*Riik
2007-2008
150,000 krooni
*Riik
2008-2009
220,000 krooni
*Vald + EL+ Riik
2008-2012
7,0 mln. krooni
*EL struktuurfondidest *Riik
*EL + vald
Kolkja Rahvamaja ventilatsiooni seadmete paigaldamine, katuse ja välisseinte remont
2008-2012
1,5 mln. krooni
*EL struktuurfondidest
*Hasartmängmaksu fond
*Vald
Spordiväljaku ehitamine
projekteerimine
ehitamine
2008-2009
70,000 krooni
*Riik + Vald
2009-2012
6,0 – 7,0 mln. krooni
*Hasartmängmaksu fond
*EL struktuurfondidest
*Riik
Perearstipunkti
siseremont
katuse remont
teise korruse remont
välisseinte remont
2007 – 2008
580,000 krooni
*Hasartmängmaksu fond + Vald
2010-2012
1,7 -2,0 mln. krooni
*Hasartmängmaksu fond
*EL struktuurfondidest
*Vald
Ventilatsiooni seadmete paigaldamine põhikooli, lasteaia ja söökla ruumidesse
2010-2012
3,5 mln. krooni
*Hasartmängmaksu fond
*EL struktuurfondidest
Bussipeatus
Kolkja
2008
28,000 krooni
*Vald
Spordisaali siseremont
2010-2013
1,2 mln. krooni
*EL struktuurfondidest
*Riik
*Vald
Puhketsooni ja teeradade rajamine
Kolkjas
2009-2011
2,3 mln. krooni
*EL struktuurfondidest
*Riik
*Vald
Valla teede remont
2008-2010
2,3 mln. krooni
*Riik
Tänavavalgustus
2009-2012
2,8 mln. krooni
*EL struktuurfondidest
*Riik
*Vald
Kogukonna maja ehitamine „Piiri Peal”
2008-2009
8,0 mln. krooni
*EL struktuurfondidest
Suur -Kolkja Palvemaja välisremont ja kellatorni ehitamine
2008-2009
0,55 mln. krooni
*Riik+Sponsor
Peipsiääre valla arenguks kavandatud tegevused Kasepää ja Varnja alevikutes 2008-2011
OBJEKTI NIMETUS
AEG
MAKSUMUS
FINANTSEERIMINE
1
2
3
4
Puhketsooni rajamine Kasepää alevikus
2009-2010
2,7 mln. krooni
*Hasartmängmaksu fond
*Riik
Turismisadama rajamise projekteerimine ja ehitamine Kasepää alevikus
2010-2015
100,000 krooni
10,0-15,0 mln. krooni
*EL struktuurfondidest
Varnja raamatukogu
renoveerimise projekteerimine
katuse remont
kanalisatsiooni ja tualetti ehitamine
aknade soojendamine
elektriseadmete vahetamine
välisseinte remont
2008
50,000 krooni
*Vald
2009-2011
1,9 mln. krooni
*EL struktuurfondidest
*Riik
Vallavalitsusele kuuluva Pereseltsimaja remont Varnja alevikus
projekt
siseremont, kanalisatsioon ja elektriseadmete vahetamine
2009
30,000 krooni
*Vald
2010-2012
2,5 mln. krooni
*EL struktuurfondidest
Puhkeplatsi rajamine ja ranna korrastamine vallvalitsusele kuuluva Pereseltsimaja vastas Varnja alevikus
projekt
tööde teostamine
2009
20,000 krooni
*Vald
2010-2012
380,000 krooni
*Hasartmängmaksu fond
Varnja ikonostaasi restaureerimine
2006-2008
2,646550 krooni
*EAS
*Muinsuskaitse
*Vald
Varnja Vanausuliste koguduse palvela siseremont
2009-2010
1,2 mln. krooni
*EL struktuurfondidest
*Muinsuskaitse
Varnja vanaslaavi raamatute restaureerimine
2008-2009
1,0 mln. krooni
*Muinsuskaitse
| | |
|
